Tööle minemine aitab inimestel vaesusest välja tulla üksnes pooltel juhtudel: palju sõltub leitud töö liigist, leibkonna koosseisust ja partneri tööhõiveolukorrast, teatas Euroopa Komisjon.

"Selleks et majandus jätkusuutlikult elavneks ning väheneks nii töötus kui ka vaesus, peame pöörama tähelepanu mitte üksnes töökohtade loomisele, vaid ka nende kvaliteedile," ütles Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste volinik László Andor.

Aruanne näitab, et vastupidiselt üldlevinud arvamusele leiavad sagedamini tööd töötushüvitist saavad isikud, mitte aga need, kes hüvitisi ei saa, olukorras, kus nende muud olmetingimused on samad. Eelkõige on see nii just hästi korraldatud hüvitissüsteemide puhul, kus näiteks hüvitiste suurus aja jooksul väheneb ja kus lisaks nõutakse ka seda, et isik peab tegelema töö otsimisega.

Tänu sellistele sotsiaalkindlustussüsteemidele on võimalik kokku sobitada olemasolevad oskused ja vabad töökohad ning seega luua kvaliteetsemaid töökohti. See omakorda aitab inimestel vaesusest välja tulla.

Töötushüvitist mittesaavatel töötutel on väiksemad väljavaated tööd leida, sest nende puhul on vähem tõenäoline see, et nendeni jõuaksid aktiivsed tööturumeetmed, ja nad ei pea tööd otsima selleks, et hüvitist saada.

Kuigi kriisi tagajärjel vähenes mõningal määral ajalooliselt naiste puhul täheldatav sooline ebavõrdsus, peamiselt seetõttu, et kriis mõjutas kõige rohkem sektoreid, kus domineerivad mehed, püsivad tööturul osalemisel, palkades ja vaesuse ohu puhul soolised erinevused siiani.

Naised töötavad pigem vähem tunde kui mehed ja kuigi see võib peegeldada naiste isiklikke eelistusi, vähendab see siiski nende karjäärivõimalusi, vähendab palka ja pensioniväljavaateid, toob kaasa inimkapitali alakasutuse ning väiksema majanduskasvu ja heaolu.

Aruandest selgub ka, et järjest suureneva makromajandusliku, tööhõivealase ja sotsiaalse ebavõrdsuse alged pärinevad juba euro kasutuselevõtu algusaastatest, mil mõne liikmesriigi ülikiire majanduskasv, mida toetas suurenev võlakoormus, madalad intressimäärad ning tugev kapitali sissevool, oli tihti seotud madala tootlikkuse ja konkurentsiprobleemidega.

Need euroalasse kuuluvad liikmesriigid, mis üritasid kulusid kokku hoida ja konkurentsivõimet taastada, pidid leppima riigisisese palkade ja hindade devalveerimisega. Sellisel poliitikal on aga omad piirid ja negatiivsed küljed, mille hulgas on töötuse suurenemine ja sotsiaalsed raskused.