Lätil ei ole plaane praegusel hetkel kütuseaktsiise tõsta, ütles Läti rahandusminister Jānis Reirs kolmapäeval BNS-ile. Läti bensiiniaktsiisist on Eesti aktsiis praegu 2,8 protsenti kallim ja diisliaktsiisist 18 protsenti. Kui tõsta aktsiise vastavalt uue valitsuse plaanidele, siis nelja aasta pärast oleks Eesti bensiiniaktsiis Lätist juba 50,5 protsenti ja diisli aktsiis 79,1 protsenti kallim.
Hinnaerinevuse kiire tõus on juba murelikuks teinud Eesti kütusemüüjad, kes kardavad, et rahvusvahelise autoveod lähevad tulevikus üle Lätis tangitud kütusele. "Kui diislikütuse hind Eestis hakkab olema märgatavalt Läti ja Leedu tasemest kallim, siis hakkab transpordisektor tankima enne Eestisse sisenemist ning samuti võivad Lätist kütust ostma hakata ka piiriäärsete alade elanikud," ütles Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i müügidirektot Meelis Migur möödunud nädalal BNS-ile.
Vastuseisu kütuseaktsiisi tõusule on väljendanud lisaks kütusemüüjatele ja parlamendiopositsioonile ka valitsuskoalitsiooni enda liikmed. "Kui teised Euroopa Liidu riigid ja eelkõige meie lähiriigid aktsiise ei tõsta, siis on selle kava täitmine ettenähtud mahus küsitav. Mistõttu on väga oluline, et antud küsimust arutatakse ja analüüsitakse valitsuskabinetis põhjalikult enne lõpliku otsuse langetamist," ütles sotsiaaldemokraadist ettevõtlusminister Urve Palo BNS-ile teisipäeval.
Ka endine ettevõtlusminister Anne Sulling on soovitanud vähendada kütuseaktsiisi tõusu, loobudes ühtlasi osast valimislubadustest. "Kui me teeme asju seepärast, et need on õiged ja vajalikud, siis peaks ju olema suhteliselt lihtne otsustada, et me ei tõsta majutusasutuste käibemaksu 9 protsendilt 20 protsendile ja ei tõsta kütuseaktsiisi plaanitud määras, sest majanduse piduritena ei ole need kaks otsust õiged ega vajalikud!" kirjutas eksminister Reformierakonna siseringile.
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liige ja rahandusminister Sven Sesteri on öelnud, et koalitsiooni kavandatud kütuseaktsiisi tõus on Eesti majandusele esialgsetel hinnangutel igati jõukohane, kuid võimalike positiivsete ja negatiivsete mõjude hindamiseks tehakse ka põhjalikud ekspertiisid, mille tulemusena võivad kavandatud määrad ka muutuda.
Praeguste maailmaturuhindade tõttu odavam kütus mõjutab üsna palju kogumajanduse kulubaasi. Kõige enam mõjutab kütusehind transpordisektorit, mis koos laevade punkerdamisega kasutab ligikaudu poole kogu sisseostetud kütusest, ning kodumajapidamisi, mis tarbivad ligikaudu viiendiku kütusest. Eesti eratarbimisest moodustab autokütus 6 protsenti ning ligikaudu 80 protsenti leibkondadest omab autot.
Uue valitsuskoalitsiooni valimislubaduste peamiseks katteallikaks on kavandatud maksutõusud kütusele. Järgmiseks aastaks on valitsus kavandanud 14-protsendilise diisli ja 10-protsendilise bensiini aktsiisitõusu. Tulevaks aastaks on plaanitud kütuseaktsiiside tõusust eelarvesse 45,9 miljonit lisaeurot, mis peaks kasvama 2019. aastaks 134,8 miljoni lisaeuroni.
