"Eesti on alati toetanud, et Vilnius peaks olema Kaunase kaudu Rail Balticuga ühendatud. Aga nii Eesti kui Läti on lähtunud seni põhimõttest, et peamine ja kõige otsem liin läbib Kaunast, millega omakorda ühendatakse eraldi Vilnius," ütles ministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda BNS-ile.

Leedu hakkas nõudma Vilniuse integreerimist Rail Balticuga alles mõned kuud tagasi, ütles nõunik, kelle hinnangul on Vilniuse Rail Balticuga liitmise esmatähtsustamine Leedu poolt ebakonstruktiivne.

Juhul, kui Leedu kavatseb taganeda esialgsest kokkuleppest ja Rail Balticu projekt seiskub, võivad kolm Balti riiki kaotada ligi 3 miljardi suuruse investeeringu, mida potentsiaalselt toetaks Euroopa Liit, ütles Ruuda.

Eile teatas Leedu transpordiminister Rimantas Sinkevičius, et kui Eesti ja Läti ei nõustu liitma Rail Balticu marsruudiga Leedu pealinna Vilniust, võib kogu projekt läbi kukkuda.

Balti riikide ja Soome ning Poola ministrid kirjutasid septembris Vilniuses alla leppele, mis on aluseks Rail Balticu raudteeühenduse ühisettevõtte loomisele, kuid alates novembrist on Leedu nõudnud Vilniuse liitmist trassiga. Vaidluste tõttu ei ole ühisfirmat senini veel asutatud.

Rail Baltic on Eestit, Lätit ja Leedut ühendav 1435 millimeetrise rööpme ehk Euroopa laiusega elektrifitseeritud raudteeühendus, mis peaks kulgema Tallinnast Riia ja Kaunase kaudu Varssavisse.