Osaühingu ja juhatuse liikme vaheline tehing vajab osanike nõusolekut.

Üldise Eesti tööjõuturu ning kolmandatest riikidest (so väljastpoolt Euroopa Liitu) pärit töötajate (välismaalaste) Eestis töötamise regulatsioonide liberaliseerimise käigus lisandub alates 2016 aasta algusest välismaalaste seaduse (VMS) muudatustega võimalus välismaalaste töötamiseks Eestis ka renditööjõuna. Teatud mõttes on see huvitav ja hea uudis, teisalt aga võib tekitada mitmeid küsimusi ega pruugi tegelikkuses õigesti, st soovitud kujul, ellu rakenduda.

Olen päris mitu korda kuulnud küsimust või kommentaari: „mis õigusteadus seal Venemaal on?“ või „misasja, Venemaal saab õigust õppida?“. Lühike vastus on: „loomulikult!“.

Lahendus bussiettevõtjate pahameelele ei ole vaid poliitiline küsimus*

Pea kogu lõppeva suve on meedia tähelepanu köitnud nn Elroni-saaga. Kahtlemata on rongiliiklusel Eesti ühistranspordis suuresti asendamatu roll. Ühiskonna huvides on reaalselt toimivad, võimalikult keskkonna- ja rahasäästlikud ühendused riigi eri punktide vahel. Erasektor sellist vajadust alati riigi sekkumiseta katta ei suuda. Teisalt elame liberaalse turumajanduse tingimustes ja olukord, kus riik konkureerib omaenda ettevõtjatega, on vähemalt kummastav, kui mitte ebaõiglane.

… Ja ülehomme jälle on. Kõhedust tekitava utoopiana mõjuks uudis selle kohta, et Eesti Vabariik on otsustanud kasutajatele armsaks saanud online-entsüklopeedia Vikipeedia teatud X põhjusel blokeerida. Kuid utoopia sai mõneks ajaks reaalsuseks Vene Föderatsiooni elanikele, kus vastav otsus vastu võeti (loe ka siit).