23.09.2015 Kolmapäev

Alates 2016 aastast saab ka välismaalane töötada Eestis renditöötajana

Üldise Eesti tööjõuturu ning kolmandatest riikidest (so väljastpoolt Euroopa Liitu) pärit töötajate (välismaalaste) Eestis töötamise regulatsioonide liberaliseerimise käigus lisandub alates 2016 aasta algusest välismaalaste seaduse (VMS) muudatustega võimalus välismaalaste töötamiseks Eestis ka renditööjõuna. Teatud mõttes on see huvitav ja hea uudis, teisalt aga võib tekitada mitmeid küsimusi ega pruugi tegelikkuses õigesti, st soovitud kujul, ellu rakenduda.
Ramil Pärdi, vandeadvokaat
Ramil Pärdi, vandeadvokaat Foto: Advokaadibüroo TRINITI

Renditöötajana töötamise võimalused praegu

Lühidalt kokkuvõttes on kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 5 kohaselt renditöö olukorraga tegemist, kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja täidab oma tööülesandeid renditööna kasutajaettevõttes, alludes ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile. Tulenevalt välismaalastele kohalduvate VMS’i regulatsioonide eripärast, mis käsitlevad elamisluba töötamiseks, on senini välismaalaste kasutamine renditöötajatena olnud (ning on ka hetkel) õiguslikult korrektsel viisil välistatud. See tähendab, et renditöötajana võib Eestis töötada Eesti või mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ning ka selline välismaalane, keda ei piira temale antud elamisloast tulenevad piirangud (nt selline välismaalane, kes omab elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks).

Muudatused alates 2016 aasta algusest

Olukord peaks aga muutuma alates 1.01.2016, kui jõustuvad VMS’i muudatused, millega luuakse võimalus ka välismaalaste töötamiseks renditöötajatena Eestis selliselt, et välismaalane saabki taotleda enesele elamisluba töötamiseks renditöötajana.

Vastuvõetud ning eeldatavasti alates 1.01.2016 jõustuvate muudatuste kohaselt võib välismaalane Eestis töötada rentitöötajana nii lühiajaliselt (lühiajalise töötamise registreeringu alusel) kui ka pikaajaliselt (töötamiseks antud elamisloa alusel). Seadus seab sellisel alusel elamisloa saamiseks küll erinevaid kriteeriume mida täita, kuid oluline on, et selline võimalus on loodud.

Seejuures on oluline silmas pidada, et kui nn tavalise töötamiseks antava elamisloa andmisel on nt palgakriteeriumi määramisel oluline tööandja tegevusala või Eesti keskmine (olenevalt olukorrast) kuutöötasu, siis renditöötaja puhul tuleb võtta aluseks kasutajaettevõtte põhitegevusalal makstava keskmise kuutöötasu suurus. Samuti on oluline silmas pidada, et lisaks nn tavalise tööandja taustakontrollile teeb Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kasutajaettevõtte taustakontrolli. Samuti on oluline, et kummalgi neist ei tohi nt olla maksuvõlgnevusi.

Oluline on ka see, et renditöötajana töötamiseks antava elamisloa puhul peab tööandja tegevusalaks olema renditöö vahendaja, samuti peab tööandja olema maksejõuline – selleks näeb seadus mh ette nõude deponeerida teatud ulatuses raha Eestis registreeritud krediidiasutuses.

Kokkuvõtteks

Eelkirjeldatud muudatus on üks mitmest põhimõttelisest muudatusest VMS’is, mis jõustuvad alates 1.01.2016. Arvestades Eesti tööjõuturu piiratust ning töötuse suhteliselt madalat taset, tundub selline muudatus allakirjutanu hinnangul olevat igati mõistlik ja vajalik. Jääb üle vaid loota, et see plaan ka õigesti ning kavandatult ellu rakendub.

Ramil Pärdi,
vandeadvokaat,
Advokaadibüroo TRINITI

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255