Põllumeeste hulgas on sõnapaaride „vääramatu jõud“ ja „force majeure“ kasutamine viimase aasta jooksul väga levinud. Uudiseid suletud farmidest on mitu ning räägitakse raske majandusolukorra tõttu piimatootmise vähendajatest. 

Riigiabi on Euroopa Liidu aluslepingute järgi üldjuhul keelatud. Riigiabi mõiste koosneb järgmistest elementidest, mis peavad kõik kumulatiivselt esinema: (1) abi saaja on ettevõtja ehk tegeleb majandustegevusega; (2) saadud vahendid on riiklikku päritolu;  (3) abi saaja saab eelise;  (4) meede on valikulikune; (5) eksisteerib vähemalt oht konkurentsi moonutamiseks; (6) eksisteerib mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele.

Sel kevadel vastu võetud ja 1. juulil jõustuva (tuntud ka kui „start-up eelnõu“) äriseadustiku muudatused mitte ainult ei hõlbusta iduettevõtjate poolt investeeringute kaasamist, vaid teevad lihtsamaks ka juba pika ajaloo ning klassikalise tegevusalaga ettevõtjate äriõiguslikud toimingud.

Eelmisel aastal jõustunud uutele riigihangete direktiividele eelnenud Euroopa Komisjoni tellitud analüüs näitas kätte senise regulatsiooni kitsaskohad.

Äripinna üürnik, kes tegeles jalanõude müügiga, oli võlgu ning kokkuleppele kuidagi ei jõutud. Lahenduse tõi viivitamatu üürileandja pandiõiguse teostamine kui intensiivse muutuse korraldamine.