Pool aastat tagasi avaldas hea kolleeg Anni Prants meie blogis artikli „Kindlustusjuhtumi tõendamisest ja hüvitise tasumisest“, analüüsides selles üht toonast Riigikohtu lahendit (vt otsus nr 3-2-1-171-13), milles kohus selgitas, kelle kanda jääb kindlustusjuhtumi asjaolude väljaselgitamata jätmise risk juhul, kui kindlustusjuhtumi toimumise asjaolusid ei õnnestugi lõpuni kindlaks teha.

Riigiabi on Euroopa Liidu aluslepingute järgi üldjuhul keelatud. Riigiabi ebaseaduslikkuse ja tagasinõudmise temaatikat on Eestis viimastel aastatel laialdaselt kajastatud, nii erialakirjanduses kui meedias.

Kujutagem korraks ette, et Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets poole pöördub üks maailma võimekamaid ettevõtjaid – Jõuluvana. Taat on jõudnud oma äridega etappi, kus soovib seni kogu maailmas laiuva impeeriumi – põdrafarmidest elektroonikatööstusteni ja memm veel takkapihta – kokku korjata ja Eestisse tuua ning soovib, et me asja õigusliku poole enda kanda võtaks.

Inimesed reisivad ja vahetavad elukohta järjest enam. Euroopa Liidu territooriumil liikumine ja ka kauba ühest liikmesriigist teise toomine on lihtne – Eestisse võib tuua kaupa maksuvabalt, v.a alkoholi, tubakatooteid ja kütust, millel on koguselised piirangud.

Harva juhtub, et Riigikohtu lahend mõjutab su elu täiesti täpselt sel hetkel, kui seda kõige rohkem vajad. Minuga igatahes juhtus see 11.11.2014.