Ehkki riigihankemenetluses pole formaalsus väärtus ega põhimõte iseenesest, sisaldab riigihangete seadus mitmeid reegleid, mis tunduvad nii mõnelegi ausale ettevõtjale liiga jäigad. Üheks neist on imperatiivne säte, mille kohaselt peab hankija hankemenetlusest kõrvaldama pakkuja, kellel on (kohalik või riiklik) maksuvõlg.

Kui pärast päritud vara maksustamise korda oluliselt muutnud Riigikohtu otsust nr 3-3-1-97-13 oli Maksu- ja Tolliameti seisukoht, et otsus ei muuda omandireformi käigus tagastatud maa maksustamist üldse, siis hiljuti on arvamust muudetud. Omandireformi käigus tagastatud maa müügil ei teki tulumaksukohustust sõltumata sellest, kas võõrandaja on isik, kellele maa tagastati, või on tema pärija.

1. juulist 2014 jõustub maksukorralduse seaduse muudatus, millega luuakse maksukohuslaste registri alamregister – töötamise register, mis hakkab koondama töötamisega seotud infot. „Töötamine″ saab uue registri mõistes laiema tähenduse, hõlmates peale töölepingu ka võlaõiguslikud lepingud, avaliku teenistuse ja vabatahtliku töö.

Tallinna soovimatusest erakoole rahastada on päris palju kirjutatud. Viimasel ajal on tulnud ka ridamisi uudiseid erakoolidele positiivsetest kohtuotsustest. Siiski päris ühte moodi ei ole kohtud suutnud identseid olukordi lahendada, mis on tekitanud täiendavat segadust ja ebavajalikku lisatööd eelkõige kohtutele endile.