Majandus ja äri

Kaheksa protsendi suurune palgatõus on väga, väga kiire. See näitab, et meil on tööjõuga juba päris halvasti – inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tööd teha, ei jätku, ning see loob suure palgasurve. Selline olukord sööb vaikselt, järjepidevalt Eesti majanduse konkurentsivõimet, kirjutab tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar liidu kodulehel.

Ettevõtetes toimuvate pettuste ulatus suureneb üle maailma, sest kontrollmehhanismid ei ole piisavalt tõhusad, siseauditi töös on puudujäägid ning kolleege ei osata või ei juleta alati kahtlustada, selgus KPMG Internationali tehtud uuringust.

Maksu- ja tolliamet (MTA) on tegeliku töösuhte varjamise teemal viimase poole aasta jooksul nõustanud umbes 650 ettevõtjat, mille tulemusena on riigile laekunud täiendavalt üle 800 000 euro tööjõumakse.

Rehviliidule tehtud ettekirjutuse täitmist kontrollinud keskkonnainspektsioon määras nõuete täitmata jätmise eest liidule 2500 eurot sunniraha.

Eesti ettevõte, kes ei ole käibemaksukohustuslane, müüb kaupa teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Soovin vastust järgmistele küsimustele: 1) Kas ja millise direktiivi viite peab arvele kirjutama (arve summas sisaldub ka käibemaks)?; 2) Kuidas peab käituma teise liikmesriigi käibemaksukohustuslasest ostja, kas ta peab sellise arve saamisel arvestama pöördkäibemaksu?; 3) Kas sellise ostja jaoks ei ole odavam osta käibemaksukohustuslaselt?

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255