KPMG ülemaailmne uuring, kus vaadeldi 750 pettusejuhtumit 78 riigis, näitas, et tehnoloogial on märkimisväärne roll 24% pettuste puhul. Kummalisel kombel mängib ennetav analüüs pettustega võitlemisel tagasihoidlikku osa, sest vaid 3% juhtudest suudeti sel moel avastada, näitab uuring Global Profiles of a Fraudster.
Üha rohkem kasutatakse pettuste puhul ära sisekontrolli süsteemi nõrkusi – võrreldes 2013. aastaga on nende juhtumite osakaal tõusnud 18%-lt 27%-le.
„Rahvusvahelise uuringu järeldused kehtivad suuresti ka Eesti äripettuste puhul, kuna kontrollmehhanismid võiksid alati olla paremad ning organisatsioonid peaksid teadvustama riske," ütles KPMG Baltics OÜ siseauditi teenuste juht Viljar Alnek. "Pettuste vallas on tehnoloogia üha rohkem kahe teraga mõõk, sest tehnoloogia arenguga kaasneb kiusatus seda kuritarvitada. Petturid ei kõhkle tehnoloogiat kasutamast, kuid paraku ei paista, et ettevõtted rakendaksid uusi lahendusi pettuste takistamisel. Kõik organisatsioonid peaksid järlgima ohte ja analüüsima andmeid, et varakult tuvastada anomaalset või kahtlast käitumist.“
Tehnika võimalusi kasutanud petturid võltsisid 24% juhtudest raamatupidamise andmeid, 20% saadeti e-posti või muu sõnumisuhtluse vahendusel eksitavat informatsiooni ning 13% puhul kuritarvitati juurdepääsuõigusi arvutisüsteemile.
26%-l uuritud pettustest ulatus kannatanud ettevõtte kahju üle 1 miljoni USA dollari.
Tüüpiline pettur: keskealine tippjuhist mees
Kui analüüsida petturite profiile, siis 69% neist olid 36–55-aastased ning ettevõtte oma töötajad. Naiste osakaal petturite seas on veidi tõusnud: 2010. aasta 13%-lt 17-le. 35% petturitest olid tippjuhid või direktorid ning 38% olid olnud ettevõttes tööl vähemalt kuus aastat.
Uuritud petturitest 44%-l oli ettevõttes täielik autoriteet ning neid ei kontrollitud. Ligikaudu viiendikku neist iseloomustati autokraatlikena, kuid kolm korda suurema tõenäosusega peeti neid kollektiivis pigem sõbralikeks kui mittesõbralikeks.
Rohkem kui pooltel (62%) juhtudel toimusid pettused koos teiste isikutega ja peamised motiivid olid isiklik kasu (60% juhtudest), ahnus (36) ja teadmine, et „ma võin seda endale lubada“ (27). Petturitest 54% tunnistas, et kulutas saadud raha elustiili finantseerimiseks ning 15% kulutas selle oma pahedele.
„Üldistatult võib öelda, et tavaline pettur on keskealine, juhtival positsioonil mees, kel on laiad volitused, keda alluvad respekteerivad ning peavad pigem sõbralikuks inimeseks,“ lisas Alnek.
Pettused toimuvad palju sagedamini rühmiti kui üksi (vastavalt 62% ja 38%) ning kui enamikul juhtudest tegutsevad mehed ja naised koos, siis pea sama palju on rühmaviisi pettusi ainult meeste osalusel ning vaid 7% ainult naiste osalusel.
Tuleb märkida, et 61% avastatud pettuste puhul oli asjaga seotud keegi väljastpoolt organisatsiooni. Petturid tabati suures osas vihje või kaebuse peale, hoopis harvemini aga juhtkonna kontrolli tulemusel.
KPMG uuringu graafikutega saab tutvuda siin.
