02-05-2013 (33)
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-75-12
Riigikohtu 12.02.2013 lahend nr 3-3-1-75-12
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Maksu- ja Tolliamet kohustas kaebajat tasuma käibemaksu, sest kaebaja ei saanud soetada kolmandalt isikult rasket kütteõli. Kaebaja esitas halduskohtusse maksuhalduri otsuse peale kaebuse, mille kohtud jätsid rahuldamata. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
Riigikohus nõustus madalama astme kohtute põhjendustega. Kaebaja ei suutnud tõendada vaidlusaluse tehingu tegelikku teist poolt, mistõttu tuli tegelikuks kütteõli müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut, kelle puhul ei saanud eeldada, et ta oli käibemaksukohustuslane. Niisugusel juhul ei saanud tekkida ka käibemaksu kumulatsiooni. Kuna kolmas isik oli paar kuud pärast väidetava tehingu toimumist käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud ettevõtluse puudumise tõttu, ei olnud eluliselt usutav temapoolne tehingute deklareerimine ja maksude tasumine.
Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata.
Eesti Pank kehtestas pangateenuste taastamise miinimumnõuded
Kirjutas RuperEesti Panga presidendi määrusega kehtestatud pangateenuste taastamise miinimumnõuete kohaselt peavad neli suuremat Eestis tegutsevat panka koostama sularaharingluse ja makseteenuste taasteplaanid.
Miinimumnõuete eesmärgiks on vähendada hädaolukorra võimalikku mõju ühiskonna toimimisele ja kommertspangad peavad koostama taasteplaanid, milles tuleb kirjeldada, kuidas nad ennistavad katkestuste puhul olulised pangateenused nii, et see aitaks kaasa ühiskonna normaalsele toimimisele, teatas Eesti Pank.
Keskpank määras sularaharingluse ja makseteenuste kui elutähtsate teenuste osutajaks neli suuremat Eestis tegutsevat panka: SEB Panga, Swedbanki ning Danske ja Nordea filiaalid Eestis.
Määruse kohaselt peavad sularaharingluse ja makseteenuste taasteplaanid olema koostatud põhimõttel, et katkestuse korral taastatakse hiljemalt 12 tunni jooksul vähemalt 70 protsenti tavapärasest teenuste mahust. Samas on kommertspankadele jäetud vabadus otsustada, millisel moel nad teenuste pakkumise taastavad, teatas keskpank.
Samuti peavad kommertspangad dubleerima elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatava infosüsteemide andmesideühendused sideteenuse osutajaga ja elektritoiteühenduse. Lisaks peab neil varuks valmis olema ka autonoomne elektritoitesüsteem.
Kui elutähtsa teenuse toimimist tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis, peavad kommertspangad kirjeldama, kuidas nad tagavad elutähtsa teenuse toimepidevuse alternatiivsel viisil ja vahenditega.
Eesti Panga hinnangul ei too kehtestatud miinimumnõuded kommertspankade jaoks oluliste pangateenuste toimepidevuse tagamisel kaasa märkimisväärseid muutusi, sest kommertspankade toimepidevuse tagamise tase üldjuhul kas vastab keskpanga kehtestatud miinimumnõuetele või ületab neid.
Kommertspangad suudavad elutähtsad pangateenused taastada eeldusel, et teenuste osutamiseks on kättesaadavad kriitilised baasteenused nagu elektrivarustus ja side, seisab teates.
Eelneval kolmel aastal on toimunud kokku 42 pangateenuste katkestust, mis on kestnud üle ühe tunni. Neist 15 olid põhjustatud elektri- ja sideteenuste katkestustest, veel 15 olid tingitud kommertspankadest ning ülejäänud toimusid muudel põhjustel.
Lisaks taasteplaanide miinimumnõudeid sätestavale määrusele töötas Eesti Pank kommertspankadele välja soovitusliku juhendi, kuidas koostada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani.
Hädaolukorra seaduse kohaselt nimetab Eesti Pank sularaharingluse ja makseteenuste kui elutähtsate teenuste osutajad Eestis ning kehtestab neile miinimumnõuded, mille järgi peab koostama teenuste taastamise plaani. Järelevalvet nõuete täitmise üle hakkab teostama finantsinspektsioon.
Seoses ülestõusmispühadega ei toimi 29. märtsil ja 1. aprillil pankadevahelised maksed.
Esmaspäeval, 1. aprillil ei toimu pankadevahelisi ega rahvusvahelisi euromakseid, kuna ülestõusmispühade teise püha tõttu on euroala maksesüsteemides puhkepäev, teatas Eesti Pank. Pangasiseseid makseid saab pühade perioodil teha vastavalt iga panga reeglitele.
Samuti ei toimi pankadevahelised maksed 29. märtsil, sest siis on riigipüha suur reede. Kuna vahepeal on nädalavahetus, ei saa pankadevahelisi makseid teostada 29. märtsist 1. aprillini. Pankadevahelisi makseid saab sel perioodil algatada, kuid saajani jõuab makse alles 2. aprillil.
Alates 2. aprillist toimuvad kõik maksed tavapäraselt.
"Kui raha maksja soovib, et pankadevahelise makse laekumine jääks kindlasti märtsikuusse, siis tuleb selline makse algatada hiljemalt neljapäeva 28. märtsi pärastlõunal. Palume aga makse saajatel arvestada, et 1. aprillil algatatud pankadevaheline makse jõuab saajani 2. aprillil. Püsi- või otsekorraldusega arvet maksev klient ei pea oma maksekorraldusi ümber tegema, sest ta algatab makse õigel päeval, kuigi raha jõuab alles saajani päev hiljem," ütles Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela.
2012. aastal diagnoositi naistel tööga seotud haigusi 143 korral ja meestel 86 korral. Haigestumisi esines enim müüjatel, kokkadel, õmblejatel ja koristajatel.
Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialisti Silja Soone sõnul pöörduvad naised arsti juurde lihtsalt varem. „Naised tunnevad suuremat vastutust ja võib olla mõtlevad ka rohkem selle peale, et mida kiiremini nad oma probleemidele reageerivad, seda kiiremini saavad ka abi,“ ütles Soon.
Ametialade lõikes diagnoositi tööst põhjustatud haigestumisi 2012. a enim kokkadel, müüjatel, loomakasvatajatel ja koristajatel; kutsehaigestumisi aga õmblejatel, loomakasvatajatel, põllumajandusmasinate juhtidel ja müüjatel. Kõikidele neile töötajatele on ühiseks nimetajaks töötamine sundasendis, monotoonne töö või raskuste käsitsi teisaldamine.
Soone sõnul ei ole nende ametite esiletõus juhuslik. „Tahtmata jagada ameteid naiste või meeste omadeks, tuleb siiski tunnistada, et naismüüjaid, -kokki, -õmblejaid, -koristajaid on Eestis hetkel siiski rohkem. Seega on hetkel ülekaalus need ametid, järelikult on ka haigestunute hulgas naisi rohkem kui mehi,“ lisas Soon.
Töökeskkonnast tulenevaid ohutegureid, mis on põhjustanud kutsehaigusi, tuvastati diagnoosimisel järgmiselt: suurim osakaal on jätkuvalt korduvatel stereotüüpsetel liigutustel ning valest tööasendist põhjustatud haigestumistel. Vähenenud on aga mürast ja vibratsioonist põhjustatud kutsehaigestumiste diagnoosimine.
2012. aastal teatati Tööinspektsioonile 57 töötaja kutsehaigestumisest ja 172 korral tööst põhjustatud haigestumist.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakond viis jaanuaris ja veebruaris läbi 2886 kontrolli, mille tulemusena määrati juurde 4,6 miljonit eurot makse.
Käibemaksukohustuslasena soovis end sel perioodil registreerida 180 isikut, kelle avalduse ja selgituste läbivaatamisel selgus, et reaalse ettevõtlusega tegelema hakkamine pole tõendatud. Lisaks kustutati registrist 837 isikut, kuna nad ei suutnud tõendada ettevõtlusega tegelemist ja/või olid tõenäoliselt loodud käibemaksupettuste läbiviimiseks. Esitatud käibemaksu tagastusnõuete osas viidi läbi 618 menetlust, mille tulemusel määrati täiendavalt juurde 3,2 miljonit eurot makse.
Kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul tuvastati jaanuaris ja veebruaris mitmeid juhtumeid, kus kaupa ega teenust tegelikkuses ei saadud või ei saadud neid arvel märgitud isikult, kuid arve alusel oma maksukohustust siiski vähendati. „Käibemaksu sellistel juhtudel kindlasti ei tagastata, vaid viiakse läbi maksumenetlus ja tahtliku rikkumise korral võib isikuid ka väärteo korras karistada,“ ütles Lemendik.
Näiteks esitas üks ettevõte jaanuaris tagastusnõude summas 6502 eurot. Tagastusnõude kontrollimisel selgus, et sisendkäibemaksust 7750 eurot oli maha arvatud väidetavalt ettevõtte kontoriks soetatud korterilt ning 417 eurot korteri sisustuselt. Korteri kontrollimisel tuvastati, et korter on sisustatud eluruumiks ning seda kasutab naisterahvas, kes nimetas end kontrollitava ettevõtte juhatuse liikme peretuttavaks. Maksuhaldur jättis tagastusnõude rahuldamata ja määras äriühingule lisaks tasumisele käibemaksu.
Veebruaris oli ühe veetrasside projekteerimise ja ehitustöödega tegeleva firma deklareeritud sisendkäibemaks käibedeklaratsioonil väga suur. Selgitust küsides ütles ettevõtte raamatupidaja, et tegemist oli inimliku eksitusega, kus tema soovis sisendkäibemaksu summat suurendada väikeses summas, kuid ekslikult sisestas vale summa, mis oli 322 000 eurot suurem tegelikust summast.
Ühele metsamaterjali vahendusega tegelevale äriühingule määrati veebruaris juurde tasumiseks 142 000 eurot käibemaksu, kuna ta kasutas tehingute puhul fiktiivseid arveid.
Kaubaaluste ostu ja müügiga tegelev äriühing ostis väidetavalt kaubaaluseid ettevõtetelt, mis tegelikult ei tegutsenud ega kaubaaluseid müüa ei saanud. Menetluse käigus selgus, et tegelikkuses soetati kaubaaluseid eraisikutelt, kuid äriühingute arved koostati selleks, et vähendada käibemaksukohustust. Kontrolli tulemusel määrati ettevõttele juurde ligi 54 000 eurot käibemaksu.
Ühe käibemaksu tagastusnõude analüüsil selgus, et äriühing oli jätnud deklareerimata kolme kuu tööjõumaksud kogusummas 56 000 eurot. Deklaratsioonid olid esitatud ilma summadeta, mis raamatupidaja sõnul oli eksitus. Äriühing esitas parandatud deklaratsioonid ja tasus tekkinud maksuvõla.
Maksuhaldur toonitab, et kõikidel juhtudel on ettevõttel kohustus lisaks maksuvõlale tasuda ka intress. Samuti on maksude maksmisest kõrvalehoidumise eest võimalik juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 13 000 eurot. Selle aasta esimese kahe kuuga on maksu- ja tolliamet alustanud kontrolliosakonna ettepanekul valeütluste ja valeandmete deklareerimise eest 21 väärteomenetlust.
67% ettevõtetest ei ole valmis madalama tulumaksu nimel kolima
Kirjutas RuperGrant Thorntoni rahvusvahelise äriraporti (IBR) kvartaalse uuringu tulemus näitab, et 67% ettevõtetest ei viiks oma äri üle teise riiki, ükskõik kui palju sealset ettevõtete tulumaksu alandataks. Uuring hõlmas enam kui 3400 ettevõtet 44 riigist.
Uus-Meremaa firmajuhid on ümberpaiknemise suhtes kõige tõrksamad – 94% väidab, et nad ei koliks välismaale madalama ettevõtete tulumaksu pärast. Neile järgnevad Gruusia (92%), Šveits (90%), Prantsusmaa (88%), Saksamaa (87%) ja Iirimaa (86%). Riigid, kus ettevõtted valdavalt paikneks ümber madalama maksumäära pärast, on Venemaa, India, Taiwan, Kreeka, Botswana ja Norra.
Eestis ei oleks 74% ettevõtetest madalama maksu nimel kolima, Leedus oli see number 70% ning Lätis 56%.
„Nagu ka uuringutulemus näitab, on ettevõtlus siiski küllalt paikse iseloomuga. See on ka loomulik, sest iga ümberpaiknemine on seotud suurte täiendavate kulutustega. Ettevõtte kolimiseks on lisaks tulumaksumäärale vaja veel tervet kompleksi erinevaid tingimusi. Olulised faktorid on kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, infrastruktuur ning stabiilne ja ettevõtjasõbralik keskkond. Samas, kui tugineda antud uuringu tulemustele, peavad ärikliima kujundamise eest vastutajad arvestama, et kui ettevõte on kord juba ära kolinud, siis tema tagasimeelitamiseks väga palju häid ja lihtsaid meetodeid ei ole,“ kommenteeris Grant Thornton Rimess Baltic partner Mati Nõmmiste.
Samuti tõi uuring välja, et küsitletud ettevõtete juhtidest 61% leidis, et nende valitsus ei ole kasutanud piisavalt maksumeetmeid, et majandussurveid leevendada. Kõige rahulolematumad riigid olid Argentiina (92%), Jaapan (86%), Poola (82%), Hispaania (82%), Läti (78%), Austraalia (77%) ja Taani (76%).
„Minu hinnangul näitab uuring väga selgelt, et riigisiseselt peavad ettevõtjad madalat maksumäära väga oluliseks - 68% ettevõtete juhtidest eelistaks ettevõtete tulumaksu alandamist oma riigis, isegi juhul, kui see tähendaks mõnede hetkel kehtivate maksusoodustuste tühistamist. Enim toetasid seda Vietnam (94%), Leedu ja Malaisia (92%) ning Peruu (90%). Eestis toetas maksumäära alandamist ainult 10% vastanutest, mis näitab, et meie tulumaksumäär on ettevõtluse arenguks igati sobilik,“ lisas Nõmmiste.
1992. aastal asutatud Grant Thornton Rimess Baltic on regiooni suurim kohalike partnerite poolt juhitud auditeerimise ja ärinõustamise ettevõte Baltikumis. Rahvusvahelise auditeerimis- ja ärinõustamisettevõtete ühendusega Grant Thorntoniga liituti 2012. aasta märtsis. Grant Thornton Rimess Baltic koondab endas 130 kogenud spetsialisti ja 14 partnerit, kokku teenindab ettevõte 1600 klienti.
Eesti Maksumaksjate Liit (EML) kutsus koos Eesti Omanike Keskliiduga üles koduomanikke, kes ei ole kodualuse maamaksu vabastuse piirangutega, vaidlustama oma maksuteate halduskohtus. Tänaseks on EML juristid koostanud ja Tallinna Halduskohtule esitanud 18 kaebust, lisaks veel ka kolm vaiet Maksu- ja Tolliametile.
Suurem osa kaebajaid elab Tallinnas, kuid kaebusi tuli ka Maardu ja Pärnu linnast. Kaebajate hulgas on ka mitmeid pensionäre, raske puudega isikuid ja üksikemasid, kelle jaoks on ebaõiglase maamaksu tasumine ka rahaliselt raske koorem. Vaidlustatud maksusummad on vahemikus alates 2 eurost lõpetades 2331 euroga.
Põhiliselt vaidlustati maamaksu määramine kahel põhjusel. Esimene põhjus oli see, et kortermaja esimesel korrusel asusid kauplused, teenindusettevõtted või bürooruumid, mistõttu oli kogu kinnistule omistatud lisaks elamumaale ka ärimaa või sotsiaalmaa otstarve. Kaebustes leitakse, et kortermajas asuva eluruumi omanik tuleb lugeda ühtlasi ka elamu juurde kuuluva elamumaa omanikuks ning äriruumi omanik vastavalt ärimaa omanikuks. Vastasel juhul on erinevate kortermajade elanikke ebavõrdselt koheldud. Eluruumi omanikud ei saa mingit lisahüve või kulude kokkuhoidu sellest, et samas majas asuvad äriruumid. Pigem võib kortermajas toimuv äritegevus põhjustada majaelanikule täiendavaid kulusid ning häirida kodurahu.
Teine grupp kaebusi oli kinnistute kaasomanikelt, kellele eelmisel aastal rakendati Tallinnas maamaksuvabastust 1500 ruutmeetri ulatuses igale kaasomanikule, nüüd aga 1500 ruutmeetrit kõigi kaasomanike peale kokku (näiteks ½ mõttelise osa omanik saab maksuvabastust 750 m2 osas jne). Maamaksu vaidlustajate hulgas oli näiteks neli Nõmme majaomanikku, kelle kodud asuvad piirkonnas, kus ehitusmääruse kohaselt ei ole lubatud kinnistuid tükeldada väiksemateks kui 1200 ruutmeetri suurusteks kruntideks. Kaebustes leitakse, et kaasomanikele kehtestatud piirang on vastuolus põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega ning palutakse tunnistada maamaksuseaduse § 11 lõige 3 osaliselt põhiseadusevastaseks. Oli ka kaebusi, milles vaidlustati 1500 ruutmeetri piirang tervikuna ning leiti, et kogu kodualune maa tuleb maamaksust vabastada sõltumata maatüki suurusest, sest tihti sõltub krundi suurus asjaoludest, mida koduomanik muuta ei saa.
Maksu- ja Tolliametile esitatud vaietes vaidlustatakse maksuhalduri praktika muudatust, mis puudutab maksukohustuse alampiiri arvutamist. Maamaksuseaduse kohaselt maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro. Varem arvutati seda piirmäära iga objekti kohta eraldi, aga sellel aastal liidetakse ühe kohaliku omavalitsuse piires isiku kõikide maakasutuste maksukohustused kokku. Selle tulemusena peavad paljud maksumaksjad maksma näiteks uuemates kortermajades eraldi korteriomandina vormistatud parklakohtade eest mõned eurod või isegi sendid maamaksu. EML arvates ei ole selline halduspraktika muudatus kooskõlas maamaksuseaduse sätte ega mõttega, sest nii väikeste summade arvutamine kulutab liigselt maksuhalduri ja kohalike omavalitsuste ametnike ressurssi.
Eesti Maksumaksjate Liit on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist. Maksumaksjate liit nõustab ja koolitab oma liikmeid maksuõiguse küsimustes ning annab välja ajakirja "MaksuMaksja" ja maksualaseid raamatuid. Liit ühendab üle 2000 liikme.
Ligi: Lätile on kasulik liituda euroalaga nii kiiresti kui võimalik
Kirjutas Ruper„Eurotsooniga liitumine on Lätile parim ja sisuliselt ainus valik,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi täna paarikümne Läti ajakirjanikuga kohtudes. „Väikeste avatud majanduste jaoks on oma valuuta tarbetu luksus, sest aktiivse rahapoliitika otsustavad suured ning tundmatutesse rahaühikutesse suhtuvad investorid umbusklikult.“
Ligi sõnul vajavad väikesed ja vaesemad majandused turgude usaldust kõige rohkem ja Eesti ning teiste riikide kogemus näitab, et euro suudab usaldust tõsta. „Väike valuuta on haavatav, ja isegi kui ta tehakse fikseeritud kursiga veekindlaks, arvavad investorid seda ikka.“ Mõistagi on oluline, et euroalasse viinud hea majanduspoliitika jääks kestma – nõrkadel alustel majandused on haavatavad ka euroalas.
Läti majanduse dünaamika on Eesti omale sarnane. „Eesti majandus on olnud alates 1996. aastast Euroopa kõige kiirema kasvuga. Buum oli Lätis veelgi võimsam, aga loogiliselt järgnes sellele ka sügavam langus,“ selgitas Ligi. „Eesti ja Läti ühiskonnad tegid ülekuumenemiseks sarnaseid vigu, aga Eestit aitasid püsiva eelarveülejäägiga loodud puhvrid ja kiirem reageerimine rutem ja valutumalt kriisist väljuda. Mõlemad näited on head õppetunnid väikeste riikide ohtudest ning ma usun, et sarnaseks osutub ka euro kui ühiskonda liitva sümboli mõju.“
Ministri sõnul avaneb Läti majanduse potentsiaal paremini eurole üleminekul. „Eesti puhul taastus investorite huvi juba meie otsustavuse teadvustamisest ja sellele järgnesid ka investeeringud. Euro positiivset mõju näitas ka riigireitingute paranemine.“
„Läti on olnud edukas euro kasutuselevõtu tingimuste täitmisel ning seda tuleb tunnustada. Samas on tehtud reformid olnud vajalikud sõltumata rahaühikust,“ rääkis Ligi. Minister lisas, et muudele euro kasutuselevõtmise argumentidele lisaks on Lätil võimalik liituda institutsionaalselt palju tugevama euroalaga, kui see oli Eesti liitumise ajal. „Ootame ka Läti rahandusministrit eurogrupi laua taha, et konservatiivse eelarvepoliitika eest kõnelejate hääl oleks tugevam.“
Voolutarbijatel jääb saamata halva elektrikvaliteedi kompensatsioon
Kirjutas RuperEhkki Eestis on tuhandeid majapidamisi, mis halva elektripingekvaliteedi tõttu peaksid saama võrgutasudelt 80-protsendilist soodustust, jääb kompensatsioon tihti teadmatuse tõttu saamata.
Võrguettevõtja Elektrilevi hinnangul on Eestis kuni 15 000 probleemset majapidamist, soodustuste saajaid kuni 4500. Nende 4500 toetusesaaja pingekvaliteedi probleemide lahendamine läheks maksma 100 miljonit eurot,sama raha eest on võimalik parandada 60 000 elektritarbija rikkeid, ütles Elektrilevi käiduosakonnajuhataja Jaanus Tiisvend Eesti Päevalehele.
Elektrilevi teatel on ettevõte aastaid panustanud pingekvaliteedi probleemide lahendamisse ning aastatel 2008-2012 parandanud pingekvaliteeti aastas keskmiselt ligi 1000 majapidamisel, millesse on investeerinud igal aastal 11-12 miljonit eurot. Kokku on nelja aastaga pingekvaliteedi probleem lahendatud 4860 kliendil.
Lisaks märgib ettevõte, et hüpoteetiline number ehk 15 000 probleemset kohta põhines üksnes hinnangul, kuna pingekvaliteedi tegelik olukord sõltub konkreetsest tarbimiskohast. "Seetõttu on protsess korraldatud selliselt, et kui klient tunnetab häireid pingekvaliteedis, pöördub ta meie poole, vaatame olukorra üle ja tasu vähendamine toimub normidele mittevastava pinge tuvastamise korral konkreetses tarbimiskohas," märkis ettevõte.
Ettevõtte teatel on praeguseks suurema kliendiarvuga ja aastaringselt elutegevuseks kasutatavad pingeprobleemidega liinid suures osas korda tehtud ja jäänud on valdavalt hõredalt asustatud liinid, kus liini kordategemise kulu ühe majapidamise kohta on väga kallis. Lisaks on probleemsed endiste suvilakooperatiivide ja aiandusühistute elektrivõrgud, mille korda tegemine võtab rohkem aega ja raha.
Soodustuse andmist ei reguleeri seadus ega konkurentsiameti metoodika, Elektrilevi sõnul vähendas ettevõte mittevastava pinge korral võrgutasusid 80 protsenti. Soodustuse andmata jätmine ei ole ettevõtte sõnul olnud tahtlik käitumine, vaid on tekkinud infoliikumisest ja andmebaaside vahetuse vigadest.
Aastas lahendab Elektrilevi umbes 1000 tarbija elektrikvaliteedi probleemid.
Rahvusvahelise tollitariifide väljakuulutamise liidu asutamiskonventsiooni denonsseerimise seadus
Kirjutas RuperSeonduvad õigusaktid:
Seadus võeti Riigikogus vastu 20.02.2013. Seadus jõustub 16.03.2013.
Seaduse eesmärk on denonsseerida rahvusvahelise tollitariifide väljakuulutamise liidu asutamiskonventsioon, millega Eesti Vabariik ühines 1923. aasta 4. detsembril.
1890. aasta konventsiooni artiklite sätted on põhjalikult reguleeritud hiljem kehtestatud rahvusvaheliste õigusaktidega, mida täpsustavad nende alusel välja antud riigisisesed õigusaktid. Seetõttu ei kasutata enam 1890. aasta konventsiooni küsimuste reguleerimiseks, mistõttu tuleb õigussüsteemi korrastamise huvides riigil need kohustused lõpetada. Nii on käitunud enamik konventsioonis osalenud riike.
Tänapäeval kasutusel olev rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise süsteem võeti kasutusele 1. jaanuaril 1988 ning seda haldab World Customs Organization (WCO). Eesti on WCO liige 1992. aastast ja harmoneeritud süsteemi komitee liige aastast 1995.
Konventsiooni artikli 15 kohaselt pikeneb konventsiooni kehtivusaeg seitsmeaastaste perioodide kaupa ning konventsioonist väljaastumine (denonsseerimine) jõustub vastava perioodi lõppedes. Käesolev seitsmeaastane periood lõpeb 1. aprillil 2017, mis eelduslikult oleks ka konventsiooni denonsseerimise jõustumise kuupäev Eesti suhtes.
