02-05-2013

02-05-2013 (33)

Kolmapäev, 13 Märts 2013 12:17

Toiduseaduse muutmise seadus

Kirjutas

Viited muudatustele:

Seonduvad õigusaktid:

Seadus võeti Riigikogus vastu 30.01.2013. Seadus jõustus 22.02.2013, osaliselt 01.06.2013.

Seaduse muudatuse eesmärk on viia toiduseaduses lisa- ja abiainetega seonduvad nõuded kooskõlla EL-i õigusega.

Sellega seoses muudetakse toiduseaduse § 16, milles käsitletakse lisaainetega seonduvaid nõudeid ning EL-i õiguse kordamise vältimiseks tunnistatakse kehtetuks seaduse § 16 lõigetes 3 ja 4 sisalduvad volitusnormid.

Samuti sõnastatakse ümber § 18, milles käsitletakse abiainetega seonduvaid nõudeid ja täpsustatakse seadust § 17 osas, et viidata asjakohasele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele seoses lõhna- ja maitseainega.

Viited muudatustele:

Seonduvad õigusaktid:

Seadus võeti Riigikogus vastu 23.01.2013. Seadus jõustus 01.03.2013.

Seaduse muudatuste eesmärk on lahendada planeerimisseaduse rakendamisel joonehitise planeerimisel tekkinud probleeme, lihtsustada maakonnaplaneeringute menetlemist ning aidata kaasa avalikes huvides vajalike taristute rajamisele.

Sellega seoses tunnistatakse kehtetuks planeerimisseaduse § 30 ja vabastatakse kohaliku omavalitsuse üksused kinnisasja võõrandamisest kehtestatud planeeringu elluviimiseks.

Samuti muudetakse planeerimisseaduse paragrahvi 29¹ lõiget 5 ja sätestatakse, et pärast joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu kehtestamist kantakse joonehitise asukoht ja maakonnaplaneeringuga kindlaks määratud maa- ja veealade üldised kasutamistingimused vastavasse varem kehtestatud üldplaneeringusse 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu kehtestamisest arvates.

Lisaks planeerimisseadusele muudetakse ka kinnisasja sundvõõrandamise seadust ja looduskaitseseadust.

Pühapäev, 20 Mai 2012 19:27

Sisukord 02-2013

Kirjutas

UUDISTE MOSAIIK

ASJATUNDJA LUUBI ALL

PROBLEEMID JA LAHENDUSED

RAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA

VAJALIK NÄIDIS

HUVITAVAID LAHENDEID KOHTUSAALIST

TÄHTSAMAD UUED SEADUSED

RAAMATUPIDAJA KALENDER

ASJALIKKU NAABERMAADEST

ÄRIHOROSKOOP

Neljapäev, 17 Mai 2012 14:11

Avaleht 02-2013

Kirjutas
 
 
TOIMETUSELT

Märts on esimene kevadkuu ja kuigi hetkel on ilm veel talvine, on kevadet juba õhus tunda. Ka Raamatupidamisuudised PLUSS vaatab tulevikku.

Uudiste rubriigis leiate otseviited 2013. aasta maamaksumääradele ja Tööinspektsiooni koolitustele.

Kas ettevõtte omaniku antud laenu võib kustutada tema isiklikke kommunaalmakse tasudes? Kui OÜ-l pole võimalik juhatuse liikmele maksta töötasu, kas võib tasuda ainult sotsiaalmaksu? Neile ja teistele meie lugejate esitatud küsimustele vastavad eksperdid.

Kas audiitorteenused on vaid audit ja ülevaatus? Sel teemal kirjutavad pikemalt BDO Eesti AS-i juhtivpartner ja tegevjuht Sulev Luiga ning partner ja audiitorteenuste juht Sven Siling.

Samuti on selles numbris olemas töölähetuse korralduse/käskkirja näidised. Oleme eraldi välja toonud ka tähtsamad uued seadused ja mõned huvitavamad viimase aja kohtulahendid. Rubriigis "Asjalikku naabermaadest" jätkame oma seeriat audiitortegevusest Venemaal.

Lõpetuseks teatame, et Raamatupidamisuudiste kodulehele lisandusid 2012. ja 2013. majandusaasta näidisaruanded. Samuti uuendasime kinnituskirju ja kontroll-lehti.

Ilusat kevade algust!

 

Vihje
     - kättesaadav kõikidele lugejatele
     - ainult ajakirja tellijatele

 

 

ASJATUNDJA LUUBI ALL

Siirdehindade regulatsioon ja kontsernisisesed laenud

 

Halduskohtumenetluses kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele koos käibemaksuga

 

Audiitorteenused - kas vaid audit ja ülevaatus?

Annika-bw     Sulev Luiga-bw   Sven-Siling-bw

Annika Soom,
maksunõustaja,
Donoway Assurance

 

Liina Männasalu,
advokaat,
Advokaadibüroo Hansa Law Offices

 

Sulev Luiga,
juhtivpartner ja tegevjuht, vandeaudiitor,
BDO Eesti

 

Sven Siling,
partner ja audiitorteenuste juht, vandeaudiitor,
BDO Eesti

 

 

RAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA

Marina Lillo-bw
 

Töötasu ja raamatupidamiskanded

Marina Lillo,
vandeaudiitor

 

VAJALIK NÄIDIS
Liina Põldma-bw  
Liina Põldma,
jurist,
Tanel Melk & Partners Law Firm
  Anastassia Stalmeister,
vanemjurist,
Tanel Melk & Partners Law Firm

Näidiseid saab alati täiendada vastavalt konkreetsele olukorrale, ettevõttele, lähetuse eesmärgile jms.

Töötaja ja juhatuse liikme lähetusse saatmisel suuri erinevusi ei ole. Peamine on, et töötaja lähetatakse tööülesannete täitmiseks, juhatuse liige ei ole aga ettevõtte töötaja, vaid tegutseb käsunduslepingu alusel, seega päris töölähetuseks sellist lähetust nimetada ei saa. Praegu on näidistes arvestatud olukorraga, kus isik lähetatakse välisriiki ning sellest tulenevalt on märgitud ka välislähetuse päevaraha alammäärad.

* Näidised on koostatud täiendamaks Riina Vääna Raamatupidamisuudistes nr 1, 2013 ilmunud artiklit „Saadame töötaja lähetusse: õiguslik aspekt“.

 

 

 

 

RAAMATUPIDAJA KALENDER

Kasulikku infot leiavad siit kindlasti ka juhatuse liige, ettevõtte- finants- ja personalijuht, füüsilisest isikust ettevõtja ja töötaja

 

ASJALIKKU NAABERMAADEST
Sedavkina-bw
 

Audiitortegevus Venemaal. 3. osa

Jelena Sedavkina,
Venemaa Audiitorite Koja audiitortegevuse kvaliteedi ja kutse-eetika nõuete järgimise kontrollkomisjoni liige

PD-bw  

IFRS-i kitsaskohtadest

Philippe Danjou,
Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi juhatuse liige

 

ÄRIHOROSKOOP

 

Reede, 15 Märts 2013 10:38

Audiitorteenused – kas vaid audit ja ülevaatus?

Kirjutas
Sulev Luiga-color   Sven-Siling-color

Sulev Luiga,
juhtivpartner ja tegevjuht,
vandeaudiitor,
BDO Eesti

 

Sven Siling,
partner ja audiitorteenuste juht,
vandeaudiitor,
BDO Eesti

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Vandeaudiitorite pakutav lisandväärtus seisneb eelkõige turuosalistele täiendava kindlustunde loomises. Infotarbijate (investorite, finantseerijate, maksukogujate, tarnijate, klientide ja töötajate) huvi on saada usaldusväärset teavet kliendi-koostööpartneri majandustulemuste kohta ja sedakaudu kaitsta end asümmeetrilise info ohtude eest. Tänavu 8. märtsil möödus kolm aastat audiitortegevuse seaduse jõustumisest, mis määratles kvaliteedi tagamiseks senisest konkreetsemad audiitorteenused ning vandeaudiitorite kutsestandardid.

Seaduse nõuetest tasub tähelepanu pöörata sellele, et avalikkusele mõeldud audiitorteenuseid tohib Eestis osutada üksnes vandeaudiitor ning üksnes tegevusluba omava audiitorettevõtja [1] kaudu. Laias laastus võib vandeaudiitori osutatavad teenused jagada kolmeks:

  • kindlustandvad audiitorteenused,
  • seonduvad audiitorteenused ning
  • nõustamine.

Esimese puhul on audiitorteenuse lõpptulemuseks vandeaudiitori seisukohavõtt, mis on mõeldud kindlustunde tekitamiseks avalikult kasutamiseks. Kahe viimase puhul tuleb arvestada piirangutega kas avalikult kasutamisel ja/või kindlustunde väljendamisel.

Audiitorteenused üldse, kuid eriti kindlustandvad audiitorteenused, seonduvad enamikule raamatupidamise aastaaruannete auditi või ülevaatuse kohustusega. Tegelikult jagunevad kindlustandvad audiitorteenused omakorda kolmeks:

Kindlustandvate teenuste rahvusvahelise raamistiku (EE) kohaselt eksisteerib kaht tüüpi kindlustandvaid teenuseid, mida on vandeaudiitoril lubatud osutada:

  • põhjendatud kindlustandvad teenused ja
  • piiratud kindlustandvad teenused.

Raamistikus toodud selgituste kohaselt nimetatakse kindlustandvate teenuste puhul (eriti möödunud perioodide finantsinformatsiooni osas) põhjendatud kindlustandvaid teenuseid audititeks ja piiratud kindlustandvaid teenuseid ülevaatusteks. On olemas ka avalikkusele kasutamiseks mõeldud kindlustandvad audiitorteenused tulevikku suunatud finantsinformatsiooni osas.

Seonduvad audiitorteenused [5] on tavapäraselt kas töövõtud kokkuleppeliste protseduuride tegemiseks finantsinformatsiooni osas või töövõtud finantsinformatsiooni koostamiseks. Sellised teenused ei ole mõeldud suvalistele kasutajatele kindlustunde loomiseks ning on mõeldud vaid toetava materjalina asjakohaste juhtimisotsuste tegemisel. Tavapäraselt on sellistel teenustel vaid kaks poolt (teenust osutav vandeaudiitor ning otsust teostav-vastutav isik-tellija).

Kokkuleppeliste protseduuride läbiviimise töövõtu lõppeesmärk on vandeaudiitori aruande esitamine (vaid) tehtud faktiliste tähelepanekute kohta. Kuna vandeaudiitor esitab oma aruande (vaid) kokkulepitud protseduuride tulemusena tehtud faktiliste tähelepanekute kohta, siis ei väljenda ta mingit kindlust ei tööd tellinud ega mittetellinud osalistele (sh avalikkusele). Aruande kasutajad peavad ise hindama audiitori poolt aruandes välja toodud protseduuride asjakohasust ja tähelepanekuid ning tegema vandeaudiitori töö põhjal ise omad järeldused ja otsustused. Säärased töövõtud sobivad eelkõige mingite faktide või asjaolude kinnitamiseks teatud tüüpi erikontrollides ja nende sobivuses audiitorteenust mittetellinud osalistele kindlustunnet tekitava tõendusmaterjalina tasuks tõsiselt kahelda.

Viidates asjaolule, et Eestis ei ole lubatud vandeaudiitoril teostada auditit või ülevaatust iseenda koostatud finantsaruannetele, sest sellega kaasneb sõltumatuse kadumise oht eneseülevaatuse kaudu, siis finantsinformatsiooni koostamise töövõtu eesmärk on vandeaudiitori kui arvestuseksperdi asjatundlikkuse kasutamine finantsinformatsiooni kogumisel, klassifitseerimisel ja kokkuvõtete tegemisel. See audiitorteenus hõlmab tavaliselt andmete koondamist mõistetavasse vormi ilma nõudeta kontrollida antud informatsiooni aluseks olevaid väiteid. Töös kasutatavad protseduurid ei ole välja töötatud eesmärgiga, mis võimaldaks vandeaudiitoril-arvestuseksperdil väljendada mistahes kindlust finantsinformatsiooni kohta. Samas saavad finantsinformatsiooni kasutajad arvestuseksperdi kaasamise tulemusel teatud kasu, sest teenus on osutatud kutsealase kompetentsuse ja nõutava hoolsusega.

Nõustamisteenuseid eristab eespool kirjeldatud audiitorteenustest eelkõige teenuste osutamise kohustuslike alusstandardite puudumine. Nõustamisteenuste osutamine põhjustab tänapäeval audiitorettevõtjatele tihti probleeme – nõustamisteenuseid osutades seatakse liialt tihti ohtu oma sõltumatus, kuna hiljem omaenda soovituste tulemuste kontrollimisel on keeruline jääda objektiivseks. Samas eristab professionaalset firmat asjaarmastajatest just nõustamisvõimekus ning oskus nõustamisel potentsiaalseid tulevasi huvide konflikte vältida.

Piltlikult öeldes on iga nõustamine rätsepatöö ja niisuguseid töid ei tasu seda mitte tellinud kolmandatel osalistel kunagi lugeda mingitki kindlustunnet tekitavateks. Siiski tasub vandeaudiitoril ja kasutajatel arvestada, et kirjaliku nõustamisteenuse korral võib aruanne olla hiljem käsitletav kindlustandva või seonduva audiitorteenusena isegi siis, kui see algselt nii mõeldud ei olnud.

Sedakaudu tasub meeles pidada, et vandeaudiitori nime kasutamise lõpptulemusena on lugejate ootused kõrgendatud ja igasugune vandeaudiitori osutatud teenus, mis vastab kindlustandva teenuse definitsioonile, ei ole kolmandate osaliste jaoks kõigest konsultatsioonitöövõtt, vaid kindlustandev teenus. Kindlustandev teenus tähendab teenust, mille puhul vandeaudiitor avaldab kokkuvõtte, mis on  kavandatud suurendama kasutajate usaldust käsitletava küsimuse hindamise või mõõtmise lõpptulemuse vastu ning milles ei ole fikseeritud piiranguid kasutamisele ja ettenähtud kasutajatele (avalikustamisele).



[2] Osutatakse kooskõlas IFAC ISA (EE) standarditega

[3] Outatakse kooskõlas IFAC ISRE (EE) standarditega

[4] Osutatakse kooskõlas IFAC ISAE (EE) standarditega

[5] Osutatakse kooskõlas IFAC ISRS (EE) standarditega