05-08-2013 (24)
Kuni 36 protsenti eestlastest kaaluks lähima kümnendi jooksul mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis töötamist, kogu EL-i keskmine oli sealjuures 25 protsenti, selgub eurobaromeetri tulemustest.
Kui pooled EL-s vastanutest teeksid seda parema palga nimel, siis eestlasi motiveeriks parem palk koguni 79 protsendil juhtudest. Seevastu tööpuuduse tõi olulise põhjusena välja 28 protsenti EL-s vastanutest, aga vaid 15 protsenti Eestis vastanutest.
Professionaalset arengut ja karjäärivõimalusi pidasid mujal töötamise põhjusena tähtsaks 28 protsenti Eesti vastanutest, mis on samaväärne EL-i keskmisega.
EL-i keskmisest enam pidasid eestimaalased oluliseks paremaid sotsiaaltagatisi, 21 protsenti võrreldes EL-i keskmise 10 protsendiga, ning pensionilisa, 13 protsenti võrreldes viie protsendiga.
Sarnased erinevused Euroopa Liidu keskmisega olid ka Läti ja Leedu küsitlustel, kuid Leedus leidis, et mujal töötamist tasuks kaaluda vaid 25 protsenti vastanutest.
Eesti sõlmib topeltmaksustamise vältimise lepingu Luksemburgiga
Kirjutas RuperValitsus kiitis 10. oktoobri istungil korraldusega heaks Eesti ja Luksemburgi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu eelnõu.
Sõlmitav leping asendab 2006. aastal allkirjastatud Eesti ja Luksemburgi samasisulise lepingu. Uue lepingu sõlmimise vajadus tuleneb sellest, et laiendada maksuhaldurite teabevahetuse võimalusi.
Eesti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu enam kui 50 riigiga, viimati jõustus Türkmenistani leping. Lepingute koostamisel võetakse aluseks OECD mudelleping, mida muudetakse konkreetsete riikide maksusüsteemi arvestades.
Lepingule on kavas alla kirjutada Eesti ja Luksemburgi välisministrite kohtumisel sügisel. Pärast allakirjutamist tuleb leping Riigikogus ratifitseerida.
Üheksa kuuga registreeriti mullusest rohkem ettevõtteid
Kirjutas RuperÜheksa kuuga registreeriti äriregistris 14 620 uut ettevõtet, mida on 461 võrra rohkem kui aasta varem. Registreeritud ettevõtetest 10 776 on osaühingud, 19 aktsiaseltsid ja 1691 füüsilisest isikust ettevõtjad. Sissemakseta osaühinguid on loodud 7451.
„461 ettevõtet rohkem kui eelmisel aastal on loodetavasti märk ettevõtlike inimeste usaldusest üldise majandusolukorra vastu, ehk üha enam inimesi leiab endas ettevõtlusjulgust, mis on omakorda uute töökohtade loomise võtmetegureid. Hea meel on ka selle üle, et enamasti kasutatakse uue äri alustamiseks ettevõtjaportaali, mis kinnitab teadmist, et Eestis on ettevõtlusega alustamine väga lihtne. Kui on ideed ja julgust, siis piisab ID-kaardi olemasolust, et ühe päevaga kõik ettevõtluseks vajalik korda saada,“ kommenteeris justiitsminister Hanno Pevkur esimese üheksa kuu kokkuvõtet.
Ilma kohese osakapitali sissemakseta asutati 7451 osaühingut ehk 69% kõigist osaühingutest. See võimalus sobib eriti hästi pisiettevõtlusega alustamisel, näiteks hobist alguse saanud ettevõtte puhul. Üha enam kasutatakse ettevõtte asutamiseks e-äriregistri ettevõtjaportaali, mille kaudu saab esitada äriregistrile dokumente ja majandusaasta aruandeid elektrooniliselt. Ettevõtjaportaali kaudu saab registreerida uue ettevõtte, muuta andmeid ja ettevõtte ka registrist kustutada või likvideerida.
Aasta kõige aktiivsem kuu ettevõtlusega alustamiseks on olnud aprill, kui asutati 1627 uut ettevõtet, neist 1377 osaühingut, 3 aktsiaseltsi ja 247 füüsilisest isikust ettevõtjat.
Andmed põhinevad e-äriregistri teabesüsteemil, mis on kohtute registriosakondade andmebaasile tuginev teenus, koosnedes äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri digitaalsetest andmetest.
Riigikogu menetlusse võeti käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse eelnõud
Kirjutas RuperRiigikogu juhatuse otsusega võeti 15. oktoobril menetlusse kuus seaduse ja otsuse eelnõu, nende hulgas ka käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse eelnõud.
Valitsuse 14. oktoobril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on ühtlustada elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse maksustamise koha määratlemise reeglid Euroopa Liidus alates 1. jaanuarist 2015 kehtivate nõuetega. Samuti sätestada elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikord. Lisaks sellele viiakse Euroopa Liidu nõuetega kooskõlla postipakiga väljastpoolt Euroopa Liitu saadetava kohvi ja tee impordi maksuvabastuse piirmäärad. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 14. oktoobril algatatud maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärgiks on kohtumenetlusest ja prokuratuuri lahenditest tulenevate riigi rahaliste nõuete haldamise kvaliteedi parandamine ja ühtlustamine. Samuti sellega kaasnevate kulude kokkuhoid. Eelnõuga viiakse alates 1. jaanuarist 2014 arvestuse pidamine maksukohustuslaste registrisse tekkivate nõuete üle, mis tulenevad Riigi Tugiteenuste Keskuse hallatavatest kohtumenetlustest, samuti Riigikohtu ja prokuratuuri lahenditest tulenevatest nõuetest. Viidatud asutused saavad andmekogu volitatud töötleja õigused. Sellega antakse neile vajalikul määral juurdepääsu õigus maksusaladusele. Nad jäävad nõuete haldajaks ja sissenõudjaks, st edastab tähtajaks tasumata nõude kohtutäiturile. Nende nõuete sissenõudmist ei anta Maksu- ja Tolliameti pädevusse. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Tarbijakaitseamet uuendas finantsteenuste reklaamide juhendit
Kirjutas RuperTarbijakaitseamet uuendas ettevõtjatele mõeldud finantsteenuste reklaami soovituslikku juhendit, mis selgitab ja täpsustab seadusesätete ühetaolise tõlgendamise eesmärgil uusi nõudeid finantsteenuste reklaamile.
1. juulil jõustunud reklaamiseaduse muudatuse järgi peab tarbijakrediidi reklaam olema vastutustundlik ja tasakaalustatud, teatas amet. Reklaam ei tohi jätta muljet, et tarbijakrediidi võtmine on riskivaba ja lihtne võimalus finantsprobleemide lahendamiseks ega kallutada tarbijaid läbimõtlematule laenuvõtmisele. Näiteks ei tohi reklaamis kasutada selliseid reklaamlauseid nagu "Raha saad praegu, maksma hakkad kolme kuu pärast", "Esimene laen null protsenti" ja muud sellist.
Seadusemuudatus sätestas üleminekuajaks finantsteenuste reklaami uutele nõuetele 1. oktoobri.
Valitsus kiitis oktoobri keskel heaks käibemaksuseaduse muudatused.
Muudatustega laiendatakse tax free müügi tõendamise võimalusi, muutub elektroonilise side teenuse ja elektroonilise teenuse maksustamise koht ning sätestatakse koguseline piir käibemaksuvabalt Euroopa Liidu välisest riigist saadetavale kohvile ja teele.
Rahandusministeeriumi teatel laiendatakse eelnõuga alates 2014. aastast ühendusevälisest riigist pärit isikule kauba ostmise (tax free) tõendamise võimalusi. Edaspidi on võimalik eksporti tõendada lisaks tolli paberil olevale kinnitusele ka elektroonilise tõendiga.
Alates 2015. aasta 1. jaanuarist muutub elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise koht. Edaspidi maksustatakse elektroonilise side teenus ja elektrooniliselt osutatav teenus kliendi asukohariigis olenemata sellest, kas kliendiks on ettevõtlusega tegelev isik või mitte. Ettevõtlusega tegelevatele isikutele teenust osutades jääb kehtima käibemaksuseaduses sätestatud üldreegel, et piiriülese tehingu puhul arvestab ja tasub käibemaksu teenuse saaja.
Lisaks kehtestatakse koguseline piirmäär käibemaksuvabastuse saamiseks ELi välisest riigist saadetavale kohvile ja teele. Ühe postipakiga võib maksuvabalt saata 500 grammi kohvi ja 100 grammi teed. Sellega viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu nõukogu direktiiviga. See muudatus peaks jõustuma 2014. aasta 1. jaanuarist.
Tööandjale: kindlustusandmete edastamine Haigekassale
Kirjutas RuperNüüd saab riigiportaalis saata Eesti Haigekassale andmed töötajate ravikindlustuse alustamiseks, peatamiseks ja lõpetamiseks. Samuti saab kontrollida asutuse esitatud kindlustatud inimeste nimekirja.
Õigus ravikindlustusele on Eesti alalisel elanikul, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval inimesel, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu.
Alates 17.10 on Ettevõtteportaali kasutajate õigused riigiportaali eesti.ee automaatselt üle kantud. Kui soovite kasutajaid ja nende õiguseid muuta, siis saab seda teha teie administraator või teenuste haldur riigiportaalis.
Riigiportaalis teenuse kasutamise õigustega seotud küsimustele vastab Riigi Infosüsteemi Ameti kasutajatugi e-posti aadressil: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..">See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
Kindlustusandmete teenuse kasutamisel tekkinud küsimustele vastab Eesti Haigekassa telefonil 16363.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei piisa Vabariigi Valitsuse 25.09.2013 algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt firmaautode ettevõtluse eesmärkidel kasutamise tõendamiseks vaid sõidupäevikust.
"Praegu massiliselt kasutusel olev sõidupäevik jääb tõenäoliselt alles, kuid see ei ole kindlasti ainus ega peamine tõend," ütles ministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla BNS-ile.
"Igasugune tõend peab olema eluliselt usutav ja maksuhaldur hindab tõendeid kogumis," lisas ta.
Uusküla hinnangul võiks sõidukite kasutamine olla tõendatud erinevatel viisidel. Näiteks peaksid töölepingus ja tööandja eeskirjades olema sätestatud tööalasteks sõitudeks kasutatava sõiduauto kasutamise kord ehk kasutamise kellaaeg, võtmete ja autodokumentide hoidmine ja muud sõidukiga seotud üksikküsimused. Samuti kord, kuidas korraldatakse sõiduauto parkimine tööajal ja väljaspool seda.
Lisaks võiksid olla limiidid läbisõidule ja sõiduautoga seonduvatele kuludele, samuti võiks sõiduauto olla varustatud GPS-seadmega, ettevõtte logodega ja muu sarnasega. Samuti võiks ettevõte sõlmida kindlustuslepingu eranditult tööalaste sõitude jaoks.
Uusküla sõnul oleks sõiduki vaid tööalane kasutamine tõendatud, kui maksukohustuslane rakendab kõiki meetmeid selleks, et tema ettevõtluses kasutatava sõiduautoga ei tehtaks muid sõite peale tööalaste.
Septembris oli esitamata 36 000 ühingu majandusaasta aruanne
Kirjutas RuperRegistrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) andmetel oli 20. septembri seisuga esitamata veel 36 086 äriühingu, mittetulundusühingu ja sihtasutuse 2012. aasta majandusaasta aruanne.
Tunamulluseid aruandeid on esitamata veel 15 748 ühingul, ütles RIK-i turundusspetsialist Heilika Kutsch BNS-ile.
Keskus oli prognoosinud esitatud mulluste aruannete arvuks 146 600 ja tunamullusteks 138 000.
Viimase viie aasta jooksul on aruande esitamata jätmise eest kustutatud ühtekokku 14 738 ühingut, mullu koguni üle 4500 ühingu, aga tunamullu näiteks 3400.
Seda, kui palju 2013. aastal ühinguid aruande esitamata jätmise eest kustutatakse, on hetkel veel vara öelda, lisas Kutsch.
Pärimisseaduse, notari tasu seaduse, notariaadiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Kirjutas RuperViited muudatustele:
Seonduvad õigusaktid:
- Pärimisseadus
- Konsulaarseadus
- Notari tasu seadus
- Notariaadiseadus
- Riigilõivuseadus
- Tsiviilkohtumenetluse seadustik
- Tõestamisseadus
Seadus võeti Riigikogus vastu 26.09.2013. Seadus jõustub 28.10.2013, osaliselt 19.10.2013 ja 1.01.2015.
Seadusega muudeti pärimisregistri pidamise, notari kaudu majandusaasta aruande esitamise ja notari tasudega seonduvat regulatsiooni ning täpsustati pärimisseadust üldiselt.
Muudatuse kohaselt hakkab alates 2015. aasta 1. jaanuarist pärimisregistrit pidama Notarite Koda. Justiitsminister kehtestab määrusega pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise korra. Täpsustatakse ka pärimisregistri koosseisu, pärimisregistrisse kantavaid andmeid ja nende säilitustähtaega.
Samuti muudetakse notari tasudega seonduvat, kehtestades tasud ametitoimingutele, mille tegemise eest notari tasu seadus seni tasu ette ei näinud ning reguleeritakse notari tasu ärajäänud ametitoimingu eest, mis on pool toimingu tegemise tasust, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot. Tehinguväärtuse määramisel kehtestatakse õiguse minimaalväärtuseks 3800 eurot, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Notari kaudu võimaldatakse majandusaasta aruannet edastada kohtu registriosakonnale ka edaspidi.
Lisaks pärimisseadusele, notari tasu seadusele ja notariaadiseadusele muudetakse ka konsulaarseadust, riigilõivuseadust, tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja tõestamisseadust.
