05-08-2013 (24)
Kahju tekitamine korteriomandi mõttelise osa kasutamisega
Kirjutas Ruperhttp://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-103-13
Riigikohtu 16.10.2013 lahend nr 3-2-1-103-13
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Hageja esitas hagi kostjate vastu kahju hüvitamiseks sellel alusel, et elamu sisehoovis kukkusid hageja sõiduauto peale jäätükid, mis tekitasid sõiduautole vigastusi. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast leides, et on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Hageja esitas määruskaebuse ringkonnakohtusse. Hageja hinnangul olid jõustunud otsuses kostjad korteriühistu ja selle juhatuse liikmed, aga praegusel juhul on kostjad elamu korteriomanikud. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse lõppjärelduses muutmata. Hageja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
- Nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb tühistada.
- On õige ringkonnakohtu järeldus, et võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 1059 sätestatud riskivastutuse sätted ei kohaldu juhul, kui kahju põhjustatakse ehitise omanikule.
- Kohtud on jätnud põhjendamatult tähelepanuta võimaluse, et hagiavalduses esitatud asjaolud võimaldavad hinnata hageja nõuet alternatiivsel õiguslikul alusel. Kolleegium selgitab, et juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandi juurde kuuluvat mõttelist osa kasutades või hallates, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1.
Riigikohus rahuldas määruskaebuse ja saatis asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-100-13
Riigikohtu 09.10.2013 lahend nr 3-2-1-100-13
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Kostjale kui kinnisasja omandajale läks kinnisasja võõrandamisel üle hageja ja üürileandja sõlmitud tähtajaline üürileping ning kostja ütles üürilepingu erakorraliselt üles. Hageja esitas hagi, milles palus kostjalt välja mõista üürilepingu rikkumisega tekitatud saamata jäänud tulu, lepingu ülesütlemisega tekitatud täiendav üürikulu ja leppetrahv.
Maakohus jättis otsusega hagi rahuldamata. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ning ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas ja tegi uue otsuse, millega rahuldas osaliselt hagi. Ringkonnakohus leidis, et üürilepingu lõpetamine omavajaduse tõttu on üürilepingu erakorralise ülesütlemise mõjuva põhjuse alaliik. Kostja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
- Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi vale tõlgendamise ja kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
- Omavajadus ei pea tingimata seisnema selles, et üürileandja on äärmises häda- või sunniolukorras, vaid situatsiooni, kus üürileandja saaks omandatud ruumide kasutamisega oluliselt kokku hoida oma kulusid. Selline olukord võib tekkida nt juhul, kui üürilepingu järgi saadav üür ei kata olulises osas üüri, mida omanik peaks maksma, kui ta sõlmiks üürnikuna üürilepingu teiste ruumide kasutamiseks.
- Üürilepingu ülesütlemine võib tuua kaasa üürniku õiguse nõuda eelmiselt üürileandjalt ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist võlaõigusseaduse § 323 lg 2 alusel, kui uus omanik ütleb lepingu üles enne tähtaega. Uue üürileandja vastu ei ole üürnikul võimalik kahju hüvitamise nõudeid esitada.
Riigikohus rahuldas osaliselt kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
Korteriomandi kasutusotstarbevastase kasutamise alused
Kirjutas Ruperhttp://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-90-13
Riigikohtu 02.10.2013 lahend nr 3-2-1-90-13
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Avaldajad esitasid korteriomandite omanikena avalduse puudutatud isikute vastu kaasomandi osa ja korteriomandi kasutusotstarbevastase kasutamise lõpetamiseks. Maakohus jättis avalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, st nõude täpsustamiseks, selgitamiseks ja tõendite esitamiseks. Täiendatud avalduses selgitasid avaldajad muu hulgas, et korteriomandiseaduse (KOS) § 12 lg 3 alusel võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutataks seaduste ja kaasomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt.
Maakohus keeldus esitatud avalduse menetlusse võtmisest põhjendusega, et avaldus ei ole esitatud avaldajate seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega. Avaldajad pöördusid Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
- Nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada.
- Sõltumata menetlusosalise seisukohast, peab kohus menetlusse võtmisel otsustama, kas nõuet tuleks menetleda hagi- või hagita menetluses. See tähendab, et kui kohtusse pöördunud isik eksib menetlusliigi valikul, ei tohi kohus keelduda asja menetlemisest.
- Kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Seetõttu on õige avalduses esitatu, et kaasomanik on kohustatud nii kaasomandi osa kui ka korteriomandi reaalosa kasutama nii, et see oleks kooskõlas seadustega, korteriomanike otsustega ega kahjustaks teiste omanike õigusi.
- Korteriomanikel on õigus nõuda, et kõik korteriomanikud kasutaksid oma korteriomandi reaalosa vastavalt kasutusloale ning ehitise kasutamise otstarbele, s.o nõuda kasutusloale ja/või ehitise kasutamise otstarbele mittevastava kasutamise lõpetamist.
Riigikohus rahuldas määruskaebused ja saatis avalduse maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
Võlgniku andmete avalikustamise õigusvastasuse ja jäätmeveo teenusega liitumise eeldused
Kirjutas Ruperhttp://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-80-13
Riigikohtu 25.09.2013 lahend nr 3-2-1-80-13
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Hageja esitas hagiavalduse kostjate vastu sellel alusel, et kostja I esitas hagejale alusetult arved, mille järgi nõuab kostja II hagejalt põhjendamatult rahasumma maksmist jäätmete veo eest. Samas on kostja II avaldanud hageja nime alusetult võlgnikuna veebilehel. Hageja palus kohtul kohustada kostjat II lõpetama hagejat kahjustav tegevus ja eemaldada hageja nimi võlgnike registrist veebilehelt ning nõudis kostjatelt solidaarselt mittevaralise kahju väljamõistmist. Kostja II esitas vastuväite, et veebileht ei kuulu temale, mistõttu ei saa hageja tema vastu hoidumisnõuet esitada.
Nii maa- kui ka ringkonnakohus jätsid hageja hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kohtud leidsid, et hageja on jäätmevaldaja ja ta loetakse vallas korraldatud jäätmeveoga liitunuks seaduse alusel. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine eeldab kohaliku omavalitsuse nõusolekut, mida hagejale ei ole antud. Hageja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
- Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
- Seadus lubab võlausaldajal põhimõtteliselt avalikustada kolmandale isikule andmeid oma võlgnike kohta ja kolmandad isikud võivad andmed omakorda ka internetis avaldada tingimusel, et järgitud on isikuandmete kaitse seaduse sätteid ega ole avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid. Seega allub ka tõeste andmete avalikustamine kindlatele nõuetele ja nende rikkumisel võib avalikustamine olla õigusvastane.
- Hagist osaline loobumine või selle osaline tagasivõtmine on nõude kitsendamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 376 lg 4 p 2 mõttes, mida ei peeta hagi muutmiseks. Hagist loobumise või selle tagasivõtmise avalduse saab vähemalt üldjuhul esitada ka pärast avalduste esitamise tähtaja möödumist menetluses, kuna selle lahendamine üldjuhul ei venita menetlust, vaid kiirendab seda.
- Kostja II tahteavalduse andmete eemaldamiseks veebilehelt saab kohus asendada ka siis, kui kostja II ise ei ole veebilehe omanik. Kahju tekitajalt saab nõuda selliste toimingute tegemist, mis on suunatud kahju tekitaja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele, mh kohustada kostjat esitama taotlus veebilehe pidajale hageja au teotavate ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks.
- Jäätmeseaduse § 69 lg 1 loob jäätmevaldaja ja vedaja vahel seadusest tuleneva lepingusarnase võlasuhte võlaõigusseaduse § 3 p 6 mõttes, mille põhisisuks on jäätmevedaja kohustus jäätmed kokku koguda ja ära vedada ning jäätmevaldaja kohustus selle eest maksta. Kui jäätmevaldaja ei ole sõlminud jäätmevedajaga lepingut jäätmete veoks, ei saa talle kehtida jäätmevedaja lepinguline hinnakiri. Vedaja ei saa seadusjärgse võlasuhte raames nõuda jäätmevaldajalt tasu või muu hüvitise maksmist, mida ei ole seaduse või delegatsiooninormi raames kohaliku omavalitsuse õigusaktiga selgelt ette nähtud.
- Jäätmekäitlussüsteemi toimimise tagamiseks saab iseenesest pidada põhiseaduse järgi lubatavaks ka nende isikute tasu maksmise kohustust, kes jäätmeid korraldatud veoks üle ei anna. Samas ei tohi jäätmetekitaja kanda jätta ebaproportsionaalselt suuri kulusid võrreldes nende jäätmete koguse või liigiga, mida ta tekitas.
Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-83-13
Riigikohtu 25.09.2013 lahend nr 3-2-1-83-13
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palus tühistada poolte vara jagamise lepingu (leping) punktid. Hageja väitel on poolte leping nimetatud osas kehtetu, kuna hageja sõlmis kostjaga endale selgelt kahjuliku lepingu kostja vägivalla ja vägivallaga ähvardamise mõjul olukorras, kus ta soovis vabaneda väljakannatamatust vägivaldsest suhtest ja säästa lapsi vägivalla pealtvaatamisest. Seetõttu on hageja palunud kostjal kinnisasja omand tagastada ja anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks selliselt, et kostja annaks lepingu alusel saadud kinnisasja hageja omandisse tagasi ja hageja saaks uuesti kinnisasja omanikuks. Lisaks leidis hageja, et lepingupunktid on tühised, kuna need on heade kommetega vastuolus.
Maakohus rahuldas hagi. Kostja esitas apellatsioonkaebuse ning ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Hageja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
- Ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada.
- Tehingu tühisusele tuginev pool peab tõendama, et tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtused on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ning tooma välja asjaolud, mis kinnitavad tema sundolukorda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 96 järgi saab tehingu tühistada üksnes juhul, kui vägivald või ähvardus oli suunatud tehingu tegemiseks tahteavalduse andmisele ning asjaolusid arvestades oli see nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut.
- Kuigi abikaasade ühisvara jagatakse üldjuhul võrdsetes osades, võivad abikaasad kokku leppida ka ühisvara jagamise teistsuguses proportsioonis. Seetõttu ei ole iseenesest veel heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ega ühele abikaasale äärmiselt ebasoodne abikaasade kokkulepe, kus abikaasade osad ühisvara jagamisel ei ole võrdsed.
- Abikaasade vara jagamise kokkulepped, kus vara jagamise tulemus ja ühe abikaasa saadava vara väärtus on seatud sõltuvusse selle abikaasa uuesti abiellumisest või uue elukaaslase leidmisest viisil, et abiellumisel või uue elukaaslase leidmisel jääb abikaasa varast kas osaliselt või täielikult ilma, piirab oluliselt isiku vaba eneseteostust ja õigust abielluda ning luua perekond.
Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
Sissenõudja konto krediteerimine täitemenetluse kestel
Kirjutas Ruperhttp://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-88-13
Riigikohtu 18.09.2013 lahend nr 3-2-1-88-13
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Avaldaja on maksnud täitemenetluse kestel puudutatud isiku pangakontole rahasumma selgitusega „elatis". Puudutatud isik kinnitas vaidlusaluse summa laekumist oma kontole, kuid leidis, et tasutud summa läks muu võla katteks. Kohtutäituri hinnangul pidi rahaliste nõuete täitmine täitemenetluses toimuma kohtutäituri ametialase arvelduskonto vahendusel. Avaldaja esitas maakohtule kaebuse, milles soovis täitemenetluse osalist lõpetamist tasutud rahasumma ulatuses.
Maakohus rahuldas kaebuse ning tühistas kohtutäituri otsuse ning luges puudutatud isiku pangakontole tasutud elatise võlgnevuse katteks. Puudutatud isik esitas määruskaebuse ning ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega jättis kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata. Avaldaja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
- Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja jõusse jätta maakohtu määrus, v.a menetluskulude jaotuse osas, milles määrus tühistada. Ringkonnakohus on eksinud, leides, et täitmisteates näidatud võla tasumise korra järgimata jätmine tähendas kohustuse täitmata jätmist.
- Võlgnikul on õigus tasuda võlg ka täitemenetluse kestel otse sissenõudjale. Kui võlgnik on maksnud raha sissenõudja kontole ja esitanud selle kohta tõendi kohtutäiturile, tuleb täitemenetlus lõpetada.
Riigikohus rahuldas määruskaebuse ja jättis kõik menetluskulud kohtutäituri kanda.
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-86-13
Riigikohtu 17.09.2013 lahend nr 3-2-1-86-13
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Avaldaja (aktsionär) esitas puudutatud isikule (aktsiaselts) teabenõude, kuid puudutatud isiku juhataja ei ole kõigile küsimustele piisavalt vastanud leides, et täpsemad vastused ei olnud avaldajale tema aktsionäriõiguste teostamiseks vajalikud. Lisaks keeldus puudutatud isik vastamast investeeringute kohta esitatud küsimusele põhjusel, et avaldaja oli puudutatud isiku konkurendiga seotud isik.
Avaldaja esitas avalduse kohtusse, kuid nii maa- kui ka ringkonnakohus jätsid avalduse ja määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
- Ringkonnakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja tuvastatud asjaoludele ebaõige hinnangu andmise tõttu.
- Igal aktsionäril, olenemata tema osaluse suurusest, on õigus saada üldkoosolekul juhatuselt aktsiaseltsi tegevuse kohta informatsiooni. Seda, kas teabenõue on oluline äriseadustikus (ÄS) ettenähtud aktsionäri õiguste teostamiseks, saab otsustada igal üksikjuhul eraldi.
- Majandusaasta aruande kohta teabe avaldamine võib erandjuhtudel siiski olla välistatud, kui täidetud on ÄS § 287 lõikes 2 sätestatud eeldus ehk kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Aktsiaselts peab põhjendama, milles konkreetselt seisneb kahjustamise oht ja milliseid hüvesid võib teabe andmine kahjustada. Üksnes fakt, et teavet taotlenud aktsionär on seotud aktsiaseltsi konkurendiga, ei anna alust keelduda majandusaasta aruande sisu kohta selgituste andmisest.
Riigikohus rahuldas osaliselt määruskaebuse ning saatis asja tühistatud osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
Edasikaebeõigus trahvi määramata jätmise määruse peale
Kirjutas Ruperhttp://www.nc.ee/?id=11&tekst=222563137
Riigikohtu 08.08.2013 lahend nr 3-3-1-21-13
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Linnavalitsus otsustas omandada kaebajalt kinnistu. Kaebaja vaidlustas kinnistu omandamise korralduse, misjärel kohustas kohus linnavalitsust tegema otsuse kinnistu omandamise õiglase tasu kohta. Kaebaja taotles seejärel kohtult, et linnavalitsust trahvitaks varasema kohtulahendi täitmata jätmise eest, kuna linnavalitsus ei täitnud kohtulahendit tähtaegselt. Kohtud jätsid kaebaja taotluse rahuldamata, kaebaja esitas määruskaebuse Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
- Trahvi taotlejal on õigus ringkonnakohtu määruse peale esitada Riigikohtule määruskaebus üksnes juhul, kui määrus takistab kohtu hinnangul asja edasist menetlust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 77 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel puudub rahatrahvi taotlejal määruskaebuse esitamise õigus määruste peale, millega jäetakse trahv määramata või tehakse seda taotletust väiksemas määras, sest selline määrus ei takista selle kohtuasja edasist menetlust ning menetlusosalisel on õigus esitada vastuväited määruse kohta apellatsioon- või kassatsioonkaebuses.
- Kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku funktsiooni. Sellise sunnivahendi kohaldamine võimaldab menetlusosalisel mõjutada teist, kohustatud menetlusosalist, kohtuotsust täitma.
Riigikohus jättis ringkonnakohtu määruse muutmata.
 |
|||||||||||||||||||||||||||||||
|
TOIMETUSELT
Kätte on jõudnud aasta pimedaim aeg. Lehed on puudelt langenud, ilm on vihmane ja tuuline ning väljas pole enam suurt midagi teha. Miks mitte võtta kätte teetass ja süübida oma ettevõtte finantsandmetesse? Varsti tuleb nagunii hakata aastat kokku võtma, miks mitte teha siis varakult selgeks, mis olukord raamatupidamises täpselt valitseb. Septembris liitus meie Profiblogi projektiga UniCredit Leasing Eesti filiaali riskijuht Tõnu Kirves, kes kirjutabki selles Raamatupidamisuudiste numbris, millal on vaja ettevõtte raamatupidamist revideerida ning milliseid ohumärke tuleb tähele panna, et õigel ajal sekkuda, kui mõni kaastöötaja raha või vara ettevõttest välja kandib. Kui siiski selgub, et kaastöötaja ongi valinud hämarama elustiili, saab alati temast ka lahku lüüa. Heade suhete säilitamiseks ja võimalike vaidluste lahendamiseks on aga hea viis – ärilepitus. Lutheri õigusbüroo jurist Tiia Raudmägi seletab, kuidas saavad mõlemad vaidlevad pooled rohkem võita kui kaotada. Ühisest ettevõttest lahkudes võib tekkida olukord, et teadmised ja oskused jäid justkui vanasse kohta ja tuleb uuesti nullist alustada. Seekordses raamatupidamise praktikas käsitleme kolmnurktehingut ja vahendusteenust. Paljudele kindlasti tuttav teema, aga siiski valmistab nende kajastamine probleeme – neile heidamegi seekord pilgu. Oma tuntud headuses jätkame ka teiste juba tuttavate rubriikidega – küsimused-vastused võivad anda vastuse just teid pikalt vaevanud murele. Samuti on ajakirjas olemas viimase aja kohtulahendid ja uuemad seadused. Eespool mainitud hüpoteetilise rahakantimise olukorra puhul juhiks eriti tähelepanu kriminaalmenetluse seadustiku muutmisele ja maksusüüteo tõttu äriühingule kahju tekitamise kohtulahendile. Head lugemist!
Vihje
- kättesaadav kõikidele lugejatele
- ainult ajakirja tellijatele
UUDISTE MOSAIIK
ASJATUNDJA LUUBI ALL
|
|||||||||||||||||||||||||||||||
|
PROBLEEMID JA LAHENDUSED
RAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA
VAJALIK NÄIDIS
|
HUVITAVAID LAHENDEID
TÄHTSAMAD UUED SEADUSED
RAAMATUPIDAJA KALENDER
Kasulikku infot leiavad siit kindlasti ka juhatuse liige, ettevõtte finants- ja personalijuht, füüsilisest isikust ettevõtja ja töötaja.
ASJALIKKU NAABERMAADEST
ÄRIHOROSKOOP
|
||||||||||||||||||||||||||||||
UUDISTE MOSAIIK
- Septembris oli esitamata 36 000 ühingu majandusaasta aruanne
- Järgmisest aastast ei piisa enam sõidupäevikust
- Tööandjale: kindlustusandmete edastamine Haigekassale
- Valitsus kiitis heaks käibemaksuseaduse muudatused
- Tarbijakaitseamet uuendas finantsteenuste reklaamide juhendit
- Riigikogu menetlusse võeti käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse eelnõud
- Üheksa kuuga registreeriti mullusest rohkem ettevõtteid
- Eesti sõlmib topeltmaksustamise vältimise lepingu Luksemburgiga
- Kolmandik eestlasi kaaluks välismaal töötamist
ASJATUNDJA LUUBI ALL
- Nullkapitaliga asutatud osaühing ja kohustusliku omakapitali suurus – Siiri Malmberg, vandeadvokaat, Hansa Law Offices
- Millal on vaja revideerida ettevõtte raamatupidamist? – Tõnu Kirves, riskijuht, UniCredit Leasing Eesti filiaal
- Ärilepitusest võidavad kõik osapooled – Tiia Raudmägi, jurist, Lutheri õigusbüroo
PROBLEEMID JA LAHENDUSED
- Kes on tasuta kasutusrendi puhul kuludokumendil saajaks?
- Kuidas toimub osaühingu osa pärimine?
- Kas Eesti ettevõte võib Eestis esitada arve mõnes teises valuutas kui eurodes?
- Kas kalapüügikvoote tohib müüa käibemaksuta?
RAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA
- Kolmnurktehing ja vahendusteenus – Lilian Kohver, maksunõustaja, Grant Thornton Rimess; Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor
VAJALIK NÄIDIS
- {pub}Töökorralduse reeglid {/pub} {reg}Töökorralduse reeglid {/reg} - Riina Vään, õigusõpetuse lektor
HUVITAVAID LAHENDEID KOHTUSAALIST
- Edasikaebeõigus trahvi määramata jätmise määruse peale
- Aktsionäri teabeõiguse piiramise eeldused
- Sissenõudja konto krediteerimine täitemenetluse kestel
- Kehtetu tehingu alusel saadu tagastamine
- Võlgniku andmete avalikustamise õigusvastasuse ja jäätmeveo teenusega liitumise eeldused
- Korteriomandi kasutusotstarbevastase kasutamise alused
- Üürilepingu ülesütlemine omavajaduse tõttu
- Kahju tekitamine korteriomandi mõttelise osa kasutamisega
- Äriühingule kahju tekitamine maksusüüteo tõttu
TÄHTSAMAD UUED SEADUSED
- Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus
- Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus
- Keskkonnajärelevalve seaduse täiendamise seadus
- Pärimisseaduse, notari tasu seaduse, notariaadiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
ASJALIKKU NAABERMAADEST
- Euroopa tee ühtsete raamatupidamisstandardite poole - Hans Hoogervorst, Rahvusvaheliste Raamatupidamise Standardite Nõukogu esimees
- Välisriigi renditööjõu maksustamine Soomes – KKK
