Vastab Birje Kalmus, advokaat, Advokaadibüroo LMP: Esmalt märgin, et põhipuhkust antakse kalendripäevades, aga isapuhkust, lapsepuhkust ja tasustamata lapsepuhkust antakse töötaja tööpäevadel (neid puhkusi ei tohi anda töötaja puhkepäevadel).

Puhkuste ajakava reguleerib töölepingu seaduse § 69, mille kohaselt:

• Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.
• Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Kui puhkuste ajakavasse on märgitud muud seaduses ettenähtud puhkused, siis antakse need kooskõlas ajakavaga.
• Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
• Puhkuste ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.

Lähtudes töölepingu seaduse § 69 regulatsioonist, on Teil tööandjana võimalik koostada puhkuste ajakava, kuhu märgite ühtlasi ka kõik töötajatele seaduses ette nähtud puhkused (sh lapsepuhkus). Kui puhkuste ajakavasse on lapsepuhkused märgitud, siis antakse need ajakava kohaselt. Puhkuste ajakava on võimalik muuta töötaja ja tööandja kokkuleppel.

Kui Te ei märgi kõiki puhkusi puhkuste ajakavasse või märgite need sinna ainult osaliselt, siis on töötajal õigus kasutada ajakavasse märkimata puhkust endale sobival ajal, teatades sellest tööandjale 14 päeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Puhkuste ajakava koostamisel tuleb arvestada § 69 lg 7 toodud isikute soovidega – need isikud peavad teatama, millal nad soovivad puhkust kasutada, puhkuste ajakava koostamisel (v.a juhul, kui puhkuse soovist teatamine ei ole ajakava koostamisel veel võimalik – nt kui töötaja ei tea veel ajakava koostamisel oma rasedusest). Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on:

• naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
• mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
• vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
• vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
• koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.

Seega on tööandjana mõistlik enne puhkuste ajakava koostamist küsida töötajatelt, kellel on õigus nõuda puhkust endale sobival ajal, nende soove ja selgitada välja töötajad, kellel on õigus saada lisapuhkust (isapuhkus, lapsepuhkus, tasustamata lapsepuhkus, õppepuhkus jne), ning märkida kõik need puhkused puhkuste ajakavasse.

Selleks et puhkuste ajakava koostamine oleks lihtsam, on võimalik töökorralduse reeglites sätestada, et töötajad peavad soovitavatest puhkuse aegadest (sh lapsepuhkus, õppepuhkus jne) teatama tööandjale iga aasta 31. jaanuariks ja tööandja arvestab töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.

Koostades puhkuste ajakava, kuhu on märgitud kõik seadusest tulenevad puhkused, väldite olukorda, kus töötajad saavad nõuda puhkust, teatades sellest 14 päeva ette. Kordan, et puhkuste ajakavasse märgitud puhkusi on võimalik muuta ainult mõlema poole nõusolekul.

Kui puhkust ei ole puhkuste ajakavasse märgitud ja töötajal on õigus puhkust saada, tuleb töötajale puhkust võimaldada. Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Sel juhul hüvitab tööandja töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulud.