Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 lg 2 kohaselt on tööandjal kohustus koostada hiljemalt märtsi lõpuks puhkuste ajakava, millesse on märgitud põhipuhkus (sh kasutamata), kuid vajadusel ka muud seaduses ettenähtud puhkused (nt õppepuhkus, lapsepuhkus jne).
Kui märtsi lõpuks pole ajakava kinnitatud, siis on töötajal õigus teha avaldus ning alates aprillist enda jaoks sobival ajal põhipuhkusele jääda. Avaldusega saab põhipuhkust kasutada ka juhul, kui ajakava on olemas, kuid kogu põhipuhkust ei ole ajakavasse kantud. Mõlemal juhul tuleb avaldus esitada vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkusele jäämist.
Kui aga ajakava on alles koostamisel, siis on töötajal õigus põhipuhkusele jääda vaid poolte kokkuleppel. Küll aga võib töötaja kasutada enne puhkuste ajakava kinnitamist muid puhkusi (nt õppepuhkus, lapsepuhkus), teatades oma soovist tööandjale 14 kalendripäeva ette.
Seega peaksid töötaja ja tööandja enne puhkuste ajakava kinnitamist põhipuhkuse kasutamise osas kokkuleppele jõudma.
Siinkohal toon välja aga erisuse selle kohta, kes saavad nõuda põhipuhkust sobival ajal ka enne puhkuste ajakava kinnitamist. Nimelt peab tööandja arvestama puhkuse soove, mis tulevad TLS § 69 lg-s 7 nimetatud isikutelt ja sätestatud olukordades. Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last; vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last – lapse koolivaheajal; koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.
