Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
Tööandja peab kõigepealt selgeks tegema, millised riskid töökeskkonnas ja tööd tehes esineda võivad ehk viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi. Kui töökeskkonna ohud on selgunud, tuleb panna paika meetmed, kuidas ohte vältida või tagajärgi vähendada. Üheks võimaluseks ohte maandada on isikukaitsevahendite kasutamine. Tööandja peab töötajatele selgitama, millised ohud töökeskkonnas esinevad ning millised meetmed (nt isikukaitsevahendid) on kasutusel, et tervisekahjustuse tekkimist vähendada või vältida.
Tööandja peab hoolitsema ka selle eest, et isikukaitsevahend ei põhjustaks kandjale liigset koormust ning sobiks töötajale kasutamiseks kindlates tööoludes. Kui need nõuded pole täidetud, peab töötaja pöörduma tööandja poole ja koostöös otsima lahendusi, olgu selleks siis teist tüüpi turvajalanõud või tuleb leida selline töö, kus turvajalanõude kandmine pole vajalik. Töötajal peab olema selge põhjus, miks ta neid konkreetseid turvajalanõusid kanda ei saa. Tõsiseltvõetav põhjus pole see, et "mulle need jalanõud ei meeldi".
Isikukaitsevahendite puhul on kohustused mõlemal poolel:
- Tööandja peab tagama, et töötaja kasutaks isikukaitsevahendit valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt ohtliku töö algusest lõpuni ning kontrollima selle kasutamist.
- Töötajal on kohustus kasutada isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile ja tööandja antud juhistele.
Seega on tööandjal õigus nõuda töötajalt isikukaitsevahendi kasutamist ja töötajal on kohustus isikukaitsevahendit kasutada.
Kui kontrollimiste käigus selgub, et vaatamata tööandja märkustele töötaja ei kasuta ettenähtud isikukaitsevahendeid, võib tööandja töötajat hoiatada. Hoiatus on üks võimalusi, kuidas tööandja oma ettevõttes tööd korraldab ning töötaja tööalasele käitumisele ja töökohustuste rikkumisele reageerib. Rikkumise puhul tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ning anda töötajale võimalus käitumist parandada. Hoiatus võib olla nii suuline kui kirjalik, kuid tööandja peab olema hiljem võimeline hoiatuse tegemist tõendama.
Juhul, kui hoiatamine ei aita ja töötaja jätkuvalt reegleid rikub, on tööandjal õigus töösuhe erakorraliselt üles öelda, sest töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Tööandja peab töölepingut üles üteldes järgima etteteatamistähtaegu. Erandkorras võib etteteatamistähtaegu ka mitte järgida, kui lepingut ei saa mõistlikult jätkata etteteatamistähtaja lõppemiseni või kokkulepitud tähtaja saabumiseni. Sel juhul võib tööandja töösuhte üles öelda mõistliku aja jooksul. See, mis on mõistlik aeg, tuleb hinnata tööandjal (nö päevapäevalt, nädala pärast või muu aeg). Töölepingu saab üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (nt e-kiri jms), kusjuures tööandja peab ülesütlemist igal juhul põhjendama.
Kokkuvõtvalt: tööandja peab töötajale selgitama, miks tuleb isikukaitsevahendeid kanda ning seejärel kandmist ka nõudma. Juhul, kui töötajal on objektiivsed põhjused, miks ta konkreetset isikukaitsevahendit kanda ei saa, tuleb sellest tööandjale teada anda. Kui töötaja korraldustele ei allu, võib tööandja töötajat hoiatada - kui töötaja ka peale seda ei käitu reeglite kohaselt, võib tööandja töösuhte lõpetada.
