Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula:
Põhimõtteliselt olete õigesti aru saanud – tervisekontrolli tuleb saata töötajad, kelle tervist võib töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, näiteks müra, ohtlikud kemikaalid, raskuste käsitsi teisaldamine, töö pidevas sundasendis (nii istuvas kui seisvas), töötamine kuvariga üle poole tööajast.
Kuigi seaduse muutmisega muudetakse mõningal määral ka tervisekontrolli korraldamise korda, siis põhimõtted jäävad samaks. Tööandja viib läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus tuvastab kõik töös ja töökeskkonnas esinevad ohutegurid ja hindab võimalikke riske töötajate tervisele ja ohutusele. Riskianalüüsi tulemustest peab selguma, milliste töötajate tervist võib töökeskkonna ohutegur või töö laad mõjutada.
Ehitusel töötamine jääb ka uuest aastast tööks, kus töötajatele tuleb tervisekontroll korraldada. Ehitajad puutuvad üldjuhul kokku müraga, vibratsiooniga (näiteks käsitööriistade kasutamisel), ohtlike kemikaalidega (näiteks värvid, lahustid), töötavad sundasendis, teisaldavad käsitsi raskusi jne. Peale selle võib ehitusel olla kõrgelt kukkumise oht ning töötaja tervisliku seisundi kontrollimine on ka seetõttu oluline.
Ehitajatele tervisekontrolli korraldamisel võiks arvestada, et teatud juhtudel, nt kokkupuutel asbestiga, tuleb tervisekontroll korraldada enne ohuteguriga kokkupuudet. Kuigi üldjuhul tuleb tervisekontroll korraldada nelja kuu jooksul tööle asumisest, siis ehitusettevõtetel, kes tegelevad vanemate hoonete remontimise või renoveerimisega, soovitame korraldada ehitajatele tervisekontroll enne tööle asumist või vahetult pärast tööle asumist. Selliselt juhul on lihtsam tagada, et tervisekontrolli mitteläbinud töötajat ei saadeta ehitusplatsile, kus on asbestiga kokkupuute oht.
