Tööandja ja töötaja peavad arvestama, et töölepingu seadus eeldab, et kui isik asub tegema tööd, mille eest on ette nähtud tasu, siis on temaga alates tööle lubamise hetkest tekkinud töösuhe. Kui töölepingus ei ole kokkulepet katseaja lühemas kestuses või selle ärajätmises, kohaldatakse hindamisperioodina seadusest tulenevalt automaatselt neljakuulist katseaega tööle asumise päevast arvates. Seega peaks töötaja väljaõpe toimuma katseajal ehk tööle asumise esimesel 4 kuul. Kuna töösuhe on tasuline, on tööandja kohustus maksta töötasu arvates tööle asumise päevast.
Tööandja soov rakendada katseaega alles pärast koolitusperioodi lõppemist, ei ole kooskõlas katseaja kohaldamise põhimõtte ja eesmärgiga. Kuna tööandjal on ettenähtud 7-nädalane koolitusaeg, mil tööülesandeid ei täideta, peab ta arvestama, et töötaja tervise, oskuste, teadmiste, isikuomaduste ja võimete vastavuse hindamine tööprotsessis on võimalik katseaja ülejäänud aja ehk 2 kuu jooksul arvates tööle asumise päevast.