Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on kirjas töötaja õigused, milleks on muu hulgas ka õigus:
- nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
- saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
- keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.
Kui töötaja peab töös käitlema ohtlikku kemikaali (hapet), mille kohta ei ole ettevõttes eestikeelset ohutuskaarti, tähendab see paraku seda, et puudub teave, kuidas seda kemikaali ohutult käidelda: milliseid isikukaitsevahendeid kasutada, millised on esmaabimeetmed jne. Ehk tööd ei ole võimalik ohutult teha. Eestikeelsed ohutuskaardid kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta peavad ettevõttes kindlasti olema ja tööandja peab neid töötajale tutvustama.
Enne tööst keeldumist soovitame tööandjat siiski kirjalikult teavitada esinevast probleemist ja nõuda selle lahendamist. Info tööst keeldumise kohta esitage kirjalikult, et teil oleks vajadusel hilisemalt võimalik tõendada, miks te tööst keeldusite (teie tervis on ohtu seatud, mitte te ei keeldu lihtsalt töö tegemisest).
Kui tööandja ikkagi ignoreerib probleemi ja töötaja (kirjalikke) pöördumisi ega kõrvalda ohtu töötaja tervisele, siis võib töötaja tööleping erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 91 lõige 2 alusel – põhjuseks tööandjapoolne oluline rikkumine (töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja tervisele). Selleks tuleb esitada ka kirjalikud tõendid, et töötaja on probleemist varem teavitanud.
