Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
On väga õige, et juhtisite tööandja tähelepanu probleemile. Suhtlust tööandja ja ettevõtte töökeskkonnaspetsialistiga töökeskkonna esinevate ohutegurite teemal tuleb jätkata, et jõuda töötaja tervise säilimist tagavate lahendusteni.
Kindlasti ei saa pidada normaalseks töökeskkonda, kus taaraautomaat koliseb ja haiseb ning töötaja peab seda terve päeva taluma. Kui kaupluses sees oleva taaraautomaadi eraldamiseks pole ruumi, on üheks võimaluseks paigutada kaupluse juurde automaadi jaoks konteiner. Mitmed kauplused on seda teinud ning olukord on töötajate jaoks märgatavalt paranenud. Kindlasti leidub sobivaid lahendusi veelgi, arvestades kaupluse ehitust ja paigutust.
Kui tööandja esindajaga rääkimine ei ole seni tulemust andnud, siis tuleb probleemid edastada kirjalikult. Selgitage täpselt, milles probleem seisneb ning millist lahendust tööandjalt ootate. Võimalusel tuleks välja pakkuda erinevaid lahendusi ning paluda konkreetseks tähtpäevaks vastust ja otsuseid oma pöördumiste osas. Andke kirjas tööandjale mõistlik aeg probleemi kõrvaldamiseks. Mõelge hoolega läbi, milline oleks mõistlik aeg konkreetse probleemi kõrvaldamiseks (taaraautomaadile uue koha leidmine, vajadusel konteineri paigaldamine), sest kirjeldatud probleemi lahendamine võib võtta aega. Kindlasti peab tööandja üles näitama tahet probleemi lahendada, sest tal on seadusest tulenev kohustus tagada töötajale tervist säästev töökeskkond. Mõistlikuks ei saa lugeda olukorda, kui tööandja arvates võtab probleemi lahendamine aega mitu aastat. Kuna probleem puudutab ilmselt kõiki kaupluse töötajaid, siis saate teha tööandjale ka ühispöördumise.
Kui tööandja Teie poolt antud tähtajaks probleemi ei lahenda ega paku ka omapoolselt mõistlikku ajakava probleemi lahendamiseks, siis võib kõne alla tulla töösuhte erakorraline ülesütlemine tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu seaduse § 91 lõike 2 alusel, sest töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule ja tervisele. See eeldab ka tööandja selget hoiatamist oma kavatsusest ning võimaluse andmist olukorra parandamiseks. Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
Erakorralist ülesütlemist ei tohiks kindlasti kasutada esimese lahendusena. Tuleb silmas pidada, et tööandja võib erakorralise ülesütlemise töövaidluskomisjonis vaidlustada. Töötaja peab töövaidluskomisjonis tõendama, et ta püüdis olukorda enne rahumeelselt lahendada, kuid olukord ei paranenud ning tööandja rikkumine oli nii erakorraline, et töösuhte jätkamine polnud enam võimalik. Kui aga selgub, et töötaja ütles töölepingu üles õigusvastaselt, on tööandjal õigus nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist.
