Vastab Greete Kaar, tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Töötaja saab kaugtööd teha üksnes juhul, kui tööandja ja töötaja on kirjalikult vastava kokkuleppe sõlminud. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida konkreetses kaugtöö tegemise kohas (nt töötaja kodu) või kaugtöö tegemises üldiselt (st ei ole määratud konkreetset kohta).
Kui te olete tööandjaga kokku leppinud, et teete kaugtööd konkreetses kohas (oma linnakorteris), siis olukorras, kus te tahate kaugtööd teha maakodus, peate tegema tööandjale ettepaneku kaugtöö koha muutmiseks. Tööandjal on õigus kokkuleppe muutmisest ka keelduda.
Tööandja vastutab töötaja töökeskkonna eest ning seda ka kaugtööd tehes. Seega on tööandjal antud juhul õigustatud huvi teada, kus kohas ja millises keskkonnas töötaja oma tööülesandeid täidab. Kuna töötajal on samuti kohustus osaleda ohutu töökeskkonna loomisel, tuleb tööandjale võimalikult varakult kaugtöö koha muutmise soovist teada anda ning aidata kaasa sellele, et tööandja saaks hinnata maakodus olevat töökeskkonda.
Kui tööandja leiab, et töökeskkond maakodus pole kaugtöö tegemiseks sobilik, andke tööandjale teada, kas olete ise valmis töökoha sobivaks kujundama (nt soetama töötooli, laualambi). Samuti on võimalik tööandjaga läbi rääkida, kas ta näiteks lubab kaugtöökoha sisustamiseks antud töötooli ja monitori viia ajutiselt teise kohta (st linnakorterist maakodusse). Kui aga pooled vajalike kohanduste tegemises kokkuleppele ei jõua, võib tööandja kaugtöö tegemise asukoha muutmisest keelduda.
Kokkuvõttes, kuivõrd kaugtöö tegemine saab toimuda üksnes poolte kokkuleppel, siis tuleb kõikides kaugtööga seonduvates muudatustes pooltel eraldi kokku leppida.
