Vastab Vladimir Logatšev, tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Tööandja võib töövestlusel nõuda töölesoovijalt vaid andmeid, mille suhtes tal on õigustatud huvi. See tähendab, et huvi tohib tunda otseselt tööülesannete täitmise võimekusega seonduva kohta.
Tööandjal puudub üldjuhul õigus küsida infot perekonnaseisu, laste olemasolu, pere planeerimise, ajateenistuse läbimise, religioossete või poliitiliste vaadete, veendumuste, seksuaalse orientatsiooni, tervisliku seisundi ja puude kohta. Küll aga ei tähenda see, et tööle kandideerija ei võiks ise avaldada oma laste arvu või muud eraelulist infot. Tööandja peab aga küsimuse esitamisel põhjendama, miks on info vajalik ja kuidas on see tööga seotud.
Üldjuhul ei tohiks tööandjal ka hobide vastu õigustatud huvi esineda, kuid see sõltub konkreetsetest asjaoludest. Küsimus hobide kohta peab olema objektiivselt põhjendatud ning ametikoha nõuetega seostatav. Näiteks ei saa küsida üldiselt hobide kohta ja teha järelduse, et kui töölesoovijale meeldib nädalavahetusel suusatada, siis võib töötaja tihti vigastuste tõttu haiguslehele jääda.
On tööandjaid, kes põhjendavad hobide kohta küsimuse küsimist sellega, et hobid võivad iseloomustada töölesoovija isikut, näiteks töötamine meeskonnas või innovaatilisus. Ka sellist põhjendust ei saa üldjuhul käsitleda õigustatud huvina.
Hobid võivad olla tööandja õigustatud huvi objektiks näiteks juhul, kui ametikohaga kaasneb selgelt avalik huvi töötaja isiku vastu või kui töötaja peab olema oluliseks eeskujuks (näiteks kooli direktor). Sellisel juhul peaks huvi piirduma ainult selliste hobide väljaselgitamisega, mis ametikohaga ühiskonnas üldiselt tunnustatud moraalikriteeriumite kohaselt kokku ei sobi.
