Vastab Johan Pastarus, tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant:
Keskendumisraskused, võõrandumine töötegevustest ja pidev väsimus võivad olla märgid läbipõlemisest. Läbipõlemine võib kujuneda siis, kui inimesel on pikemat aega stress, mida töökeskkonnas tuntakse tööstressina. Stress ei ole inimestele alati halb, sest see aitab pingelistel hetkedel paremini keskenduda ja tõstab kohati töösooritust. Pikaajaline ja kontrollimata tööstress näiteks ebanormaalselt kõrgetest nõudmistest, kontrolli puudumisest ja konfliktidest, võib siiski tekitada laastavaid vaimseid ning füüsilisi haiguseid.
Töölepingu seadus ei keela töötajal samal ajal mitme tööandja juures töötamist, v.a kui vastavasisuline piirang ei tulene töölepingust. Tööandja võib näiteks sõlmida töölepingu seadusega sätestatud konkurentsipiirangu kokkuleppe, mis keelab tööandja konkurendi juures töötamise. Küll aga on töötaja kohustatud tagama, et töötamine või teenuse osutamine teise tööd andva isiku juures ei ohusta tema ega teiste elu ja tervist.
Läbipõlemist ei tohiks ükski tööandja ega töötaja võtta kergekäeliselt ja selle ennetamiseks on mitu võimalust:
- Töökoormuse jälgimine. Tuleb mõista, et inimene suudab produktiivselt teha ainult teatud tunde tööd. Tähtis on oma töökoormusest rääkida oma vahetu juhiga, sest ka vähene töökoormus võib kaasa tuua stressoreid, näiteks tekib ajaraiskamise ning väärtusetuse tunde.
- Selged tööülesanded. Töötajale on oluline aru saada, mis tööd ta teeb ning miks. Infosulg ja tööülesannete ebaselge edastamine tekitab töötajas frustratsiooni, mis omakorda soodustab läbipõlemist.
- Töö- ja eralelu tasakaal. Tööelu, mida võetakse koju kaasa, on tugev stressitekitaja. Tähtis on hoida tasakaalu ja mitte unustata iseenda tervist.
- Sotsiaalse keskkonna loomine. Tööandajal ja personalitöötajatel on üheks oluliseks ülesandeks töökoha sotsiaalse keskkonna loomine. Kiusamise, ahistamise, alandamise ja sellist laadi konfliktide lahendamine peaks olema kiire ja olemas olema kindel kommunikatsiooni ahel, kelle juurde murega pöörduda.
- Tunnustamine ja tagasiside. Töötaja soovib saada oma tööle konstruktiivset tagasisidet. Oluline on töötajaid tehtud töö eest tunnustada, sest see kinnitab töötajale tema väärtust ning aitab tööülesandeid lõpetada eduelamusega.
- Vajalikud töövahendid. Vastavalt töötaja tööülesannetele tuleks tagada vahendid, millega saaks tööd optimaalselt teha. Töövahendite puudujääk on töötajale lisastressor ning võib tekitada tunde, et oma ülesannetega ei saada hakkama.
- Kaasamine. Oluline on kaasata töötajaid erinevatesse otsustesse, mis hõlmab näiteks kontori sisustust, organisatsiooni väärtuseid, koolitusi, töökorraldust, töövahendeid. Töötaja on see, kes selles keskkonnas tegutseb ja seega on tähtis, et tema ettepanekuid ja ideid võetakse kuulda.
Ennetustöö on suures osas tööandja ning personali ülesanne, mis tähendab, et ükskõik palju ennetustööd tehakse, võib siiski tekkida tööl läbipõlemist.
Kuidas märgata kolleegina läbipõlemist?
Läbipõlemise sümptomeid on silmaga raske märgata, kuid see näitab enda ilminguid mingi aja pärast väga selgelt.
Kui märkad, et kolleegi suhtumine töösse on muutnud negatiivseks, ta on silmnähtavalt väsinud, puudub igasugune motivatsioon töö tegemiseks, ta ärritub kiiresti ja puudub üha rohkem töölt, siis võib tegu olla läbipõlemisega. Kolleegina saame toetada läbi kuulamise ning küsimise. Järjepidev rahulik küsimine ja põhjalik kuulamine aitab inimesel oma muresid jagada ja läbi selle on võimalik suunata inimest mõtlema võimaliku läbipõlemise ja selle ravi peale.
Mida saan mina teha enda jaoks?
Ka iseenda meeleolu ning tervist tuleks pidevalt jälgida. Läbipõlemine ei ole miski, mis annab kohe esimesel päeval märku, et midagi on kehvasti. Kurnatus, pidev väsimus, keskendumisraskused, tõrge töö vastu, ülesannete edasilükkamine, halvenenud tervis, peavalud ja seedehäired on ühed peamised sümptomid läbipõlemisest. Nende sümptomite esinemisel töökohal tuleks sellest rääkida oma tööandja või personalitöötajaga, et leida sobiv lahendus selle parandamiseks. Lahenduseks võib olla tööülesannete analüüs, puhkus, haigusleht või paindlikum tööaeg. Samuti on olemas infoliinid ja teabeleheküljed, kust abi otsida. Tõsiste terviseprobleemidega tuleks kindlasti pöörduda perearsti juurde.
