Näiteks on alanenud piiriüleste euromaksete hinnad, üle Euroopa kasutatakse ühesuguseid kontonumbreid ja maksete liikumise kiirus on ühesugune.
Massmakseid kasutavad ettevõtted tegid aga aasta alguses veel viimaseid pingutusi, et olla valmis täielikuks SEPA-le üleminekuks veebruaris.
Euroopa ühtset maksekeskkonda hakati ette valmistama juba 2002. aastal
Euroopa ühtse maksekeskkonna visioon ulatub tagasi aastasse 2002. Toona kasutati veel mitmes Euroopa riigis pangakaarti ainult riigi sees ning piiriülesed maksed olid ajamahukad ja kallid.
SEPA visioon sõnastati 2002. aastal, kui Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga eestvedamisel asutati Euroopa Maksenõukogu.
Visiooni kohaselt on euromaksetel ühtne integreeritud turg, kus euroala piires ei eristu piiriülesed ja riigisisesed maksed ning valitseb tõhus konkurents. Soovitud eesmärgi saavutamiseks hakati otsima lahendusi, mis võimaldaksid kaotada liikmesriikide vahel tehnilised, õiguslikud ja kaubanduslikud takistused.
Ühtse euromaksete piirkonna toimimiseks töötas Euroopa Maksenõukogu välja SEPA kreeditmaksete ja SEPA otsekorralduste skeemid (tingimused ja nõuded) ning SEPA kaartide raamistiku. Samal ajal kehtestati Euroopa Komisjoni algatusel õigusraamistik, mille osana sätestati, et ühised tingimused hakkavad kehtima üle Euroopa Liidu alates 2014. aasta veebruarist.
Riikidele jäeti siiski võimalus tähtaega vajaduse korral pikendada kuni kaks aastat.
Eestis võeti eesmärgiks rakendada enamik SEPA tingimusi esimeseks tähtajaks, kuid andmevahetussõnumite standardi ISO20022 rakendamiseks (puudutab massmakseid) võeti kaheaastane lisatähtaeg. Täielik SEPA-le üleminek toimus Eestis ja ka teistes Euroopa Liidu riikides selle aasta veebruaris.
Eestis kehtivad juba kaks aastat suures osas ühtsed maksetingimused
Eestis tegutsevad pangad tegid suure ettevalmistuse ära juba pärast eurole üleminekut ning 2014. aasta veebruariks jõustusid Eestis tänaseks juba tuttavad ja harjumuspäraseks saanud muudatused:
- Riigisisese kontonumbri asemel võeti kasutusele rahvusvaheline kontonumber IBAN (International Bank Account Number). Kuigi Eestis oli võimalik IBAN-it kasutada riigisisese makse algatamisel juba aastast 2004, ei kasutatud seda laialdaselt. Kaks aastat tagasi hakkasid pangad muutma eraisikute kontonumbreid uuele kujule ning ülekannete tegemisel pakkusid pangad kontonumbrite automaatset teisendamist uuele kujule. Alates selle aasta veebruarist kaob pankadel kohustus pakkuda konverteerimisteenust ning eraisikud ja ettevõtted peavad maksekorralduse sisestamisel kasutama rahvusvahelist kontonumbrit. Selle muudatuse tõttu pidid ettevõtted uuendama oma kontonumbrid IBAN-iks väljastatavatel arvetel, veebilehtedel ja muudel andmekandjatel ning suuri muudatusi pidid tegema ka massmakseid edastavad ettevõtted.
- Piiriüleste euromaksete hinnad alanesid. Alates euro kasutuselevõtust Eestis 1. jaanuaril 2011 võrdsustusid riigisiseste ja SEPA piirkonna euromaksete hinnad. Sellest ajast ei ole enam hinnaerinevust, kui pangaülekanne tehakse kas näiteks Itaaliasse või mõnda teise Eesti panka.
- Otsekorraldus asendus e-arve püsimaksekorraldusega. Eestis tegutsevad pangad otsustasid SEPA makseinstrumentide kasutuselevõtmisel säilitada võimalikult suures ulatuses otsekorraldusteenuse senine tase. Kuna SEPA otsekorraldus erines suuresti Eestis kasutusel olnud teenusest ning selle arendamine oleks olnud kulukas, otsustati SEPA otsekorraldust mitte kasutusele võtta, vaid asendada see e-arvel põhineva kreeditkorraldusega. Muudatuse sujuvaks üleminekuks hakkasid teenusepakkujad uuendama süsteeme juba varakult ning viisid uuendused lõpule veebruariks 2014. Tänu põhjalikele ettevalmistustele ja pankade tõhusale teavitusele läksid senised teenusekasutajad üle uuele teenusele sujuvalt (vaata joonist).
- Riigisiseste ja piiriüleste maksete kiirus ühtlustus. Kuni 1. veebruarini 2014 kasutasid Eestis tegutsevad pangad pankadevahelisteks arveldusteks Eesti Panga jaemaksesüsteemi ESTA, kus toimusid arveldused kümme korda tööpäevas. Maksed liikusid seega pankade vahel 1–2 tunni jooksul. Alates 2014. aasta veebruarist soovisid pangad viia ka riigisisesed arveldused üleeuroopalisse kliiringkotta STEP2, mille kaudu arveldati juba piiriüleseid euromakseid. Selle tõttu sulges Eesti Pank enda jaemaksesüsteemi. Arveldussüsteemis STEP2 tehakse pankadevahelisi arveldusi tööpäevadel viis korda. Kui Lõuna-Euroopa riikides muutusid SEPA-le üleminekuga maksed kiiremaks, siis Eestis muutusid maksed poole aeglasemaks. Üle Euroopa kehtivad ühesugused maksetingimused on aga andnud selgema arusaama, et Euroopas toimuvad maksed ühtmoodi ja see lihtsustab rahvusvahelist äritegevust.
Massmakseid kasutavate ettevõtete viimased pingutused
Pärast SEPA tingimuste jõustumist 2014. aastal hakkasid pangad toetama uut andmevahetuse standardit ISO20022. See muudatus puudutas eelkõige neid ettevõtteid, kes kasutavad pankadega suhtlemisel elektroonselt edastatavaid faile. Need ettevõtted edastavad üldjuhul pankade kaudu klientidele suures mahus arveid (massmaksed). Ettevõtted pidid seetõttu eelkõige uuendama arveldussüsteeme ja raamatupidamisprogramme. Uue standardi rakendamisega sooviti Eestis lõpule jõuda ühe aasta jooksul, 1. veebruariks 2015.
2014. aasta lõpus kogus Eesti Pank kommertspankadelt statistikat selle kohta, kui paljud ettevõtted on jõudnud süsteeme uuendada ja kui paljud vajavad selle jaoks lisaaega. Küsitlusest selgus, et vaid 53% ettevõtetest oli jõudnud vajalikud uuendused ellu viia. Eesti ettevõtted vajasid seetõttu SEPA tingimuste rakendamiseks pikimat võimalikku tähtaega ning uus standard otsustati kasutusele võtta 1. veebruaril 2016. Kuni selle ajani pakkusid kommertspangad konverteerimisteenust. Pärast seda tähtaega ei pea pangad enam konverteerimisteenust osutama, vaid võivad seda pakkuda lisateenusena.
2015. aasta lõpus kogutud andmetel oli enamik ettevõtteid vajalikud muudatused teinud või jõudnud nendega lõpusirgele. See tähendab, et Eesti sai jõustada SEPA tingimused täielikult selle aasta veebruari alguses.
Artikkel ilmus ajakirjas Raamatupidamisuudised nr 1, 2016.
