Töötajate vastutuse rikkumiste eest võib jagada kolmeks:

•     tööandjale tekitatud kahju hüvitamine,
•     rikkumised, mille eest tehakse töötajale hoiatus ja
•     rikkumised, mille eest võib töölepingu lõpetada.

Tööandjale tekitatud kahju hüvitamine

Kui töötaja on rikkunud oma töökohustusi, mis tõi kaasa kahju tekkimise, peab töötaja tekkinud kahju hüvitama. Näiteks võib tuua olukorra, kus laotööline paigutab kauba lattu hooletult, kaup vajub pikali ja puruneb. See, mis ulatuses tuleb tekkinud kahju hüvitada, sõltub tegelikest asjaoludest.

Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest (TLS § 74 lg 1). Tahtlik rikkumine tähendab aga seda, et kohustuse rikkumine on töötaja eesmärk (VÕS § 104 lg 5 – tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine). Töökohustuste tahtliku rikkumisega on tegemist näiteks olukorras, kus töötaja ärritub ja viskab oma tööarvuti maha ning see puruneb. Sellisel juhul ei saa rääkida hooletusest, vaid töötaja lõhub oma töövahendi tahtlikult. Tegemist on ka ainsa olukorraga, kus töötaja peab tööandjale tekkinud kahju täielikult hüvitama.

Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu (näiteks eespool toodud laotöötaja juhtum), vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse (TLS § 74 lg 2):

•     töötaja tööülesandeid,
•     süü astet,
•     töötajale antud juhiseid,
•     töötingimusi,
•     töö iseloomust tulenevat riski,
•     tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist,
•     töötaja töötasu ja
•     tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks.

Lisaks vähendatakse hüvitist tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Viimane on eriti oluline näiteks kauplustes, kus on teada, et toimuvad vargused.

Täismahus artikli saate lugeda Raamatupidamisuudiste värskes numbris. Ajakirja saab tellida siit.