"Tööturu kiirstatistika juuni andmetest on näha, et kuigi suvekuudele tavapäraselt on töösuhete arv tõusnud, jääb nii uute kui lõppenud töösuhete arv varasemate aastate tasemest järjest rohkem maha. Mõlemad näitajad olid juunikuus väiksemad kui kahel varasemal aastal. Ka töösuhete üldarv on praegu väiksem kui eelmisel aastal samas kuus. Seejuures on töösuhete arv vähenenud kõigis maakondades," märkis ameti andmeteadur Kadri Rootalu.
Tegevusaladest paistavad tema sõnul töösuhete arvu langusega silma ehitus ning sellega seotud tegevusalad. Kõige rohkem on töösuhete koguarv vähenenud hoonete ehituse tegevusalal, kus oli juunis üle 800 töösuhte vähem kui eelmise aasta samas kuus. Eelmise aastaga võrreldes on töösuhete arv langenud ka eriehitustööde ja rajatiste ehituse alal. Viimase alla kuulub majanduse tegevusalade klassifikaatoris ka suviti aktuaalne teedeehitus.
Samuti on töötajate arv võrreldes eelmise aastaga vähenenud ehitusega seotud tegevusaladel nagu arhitekti- ja insenertegevused, kus oli tänavu umbes 300 inimest vähem, ning veondus ja laondus. "Ka kinnisvaraalase tegevuse puhul on näha langust alates 2023. aasta algusest. Eks järgmised kuud näitavad, kas nähtud muutused on lühiajalised või on kardetud langus ehituses tõepoolest käes," nentis teadur.
"Töötlevas tööstuses toimus töösuhete arvu suurem langus juba sügisel-talvel, viimastel kuudel on töötajate arv madalal tasemel stabiliseerunud. Info ja side tegevusalal on varasematel aastatel nähtud töösuhete arvu suur kasv pidurdunud ning töösuhete arv tänavu juunis on vaid veidi suurem kui 2022. aasta samas kuus," tõi Rootalu välja.
Ta märkis, et on siiski ka sektoreid, millel läheb hästi ja kus töösuhete arv on suurem kui varasematel aastatel. "Sellised tegevusalad on näiteks finants- ja kindlustustegevus, samuti turismiga seotud alad nagu majutus ja toitlustus, reisibüroode tegevus ja õhutransport. Väiksematest tegevusaladest on töötajate arv viimasel ajal suurenenud näiteks veterinaarias ning ravimitootmises," loetles andmeteadur.
