Uue vandetõlgi seadusega muudetakse vandetõlgid sarnaselt advokaatidele täiesti vabaks elukutseks, millele ei kehti piirangud tegevusaladele, tööpiirkondadele või töötasule. Seni tegutsesid nad avalik-õigusliku ameti kandjatena. Samuti muutuvad vandetõlkide tasu ja vastutuse põhimõtted ehk näiteks senine kindel tasu tõlke õigsuse kinnitamise eest asendatakse kokkuleppelise tasuga. Kuna tasu hakatakse maksma teenuse eest, siis saab vandetõlk edaspidi valida teenuse osutamiseks sobivaima tegutsemisvormi, sarnaselt teiste ettevõtjatega.
Kui täna kinnitavad notarid ametliku dokumendi tõlget või tõlkija allkirja õigsust, siis eelnõu kohaselt hakkavad ametlike dokumentide tõlkeid tulevikus teostama vaid vandetõlgid. Muudatused jõustuvad järk-järgult perioodil 2015 - 2020. Muudatus puudutab nii pereelus kui äritegevuses vajaminevate ametlike dokumentide tõlkeid, näiteks sünnitunnistused, äriregistri kanded jms.
Alates 1. jaanuarist 2011. aastast on vandetõlkidele ainupädevuses vastutusrikas roll Eesti seaduste tõlkimisel inglise keelde, mis avaldatakse Riigi Teataja ingliskeelsel veebilehel.
Vandetõlkide institutsioon loodi Eestis esimese vabariigi ajal 1938. aastal. Pärast iseseisvuse taastamist taasloodi vandetõlkide amet 2002. aastal, kui jõustus vandetõlkide seadus. Sellest ajast saadik on vandetõlgi kutset järk-järgult liberaliseeritud ning tasapisi on kaotatud analoogia notari ja vandetõlgi kutse vahel. Täna on pakuvad vandetõlgi teenust Eestis 29 vandetõlki, kellest esimesed nimetas justiitsminister ametisse 23. jaanuaril 2003. aastal.
