Eelnõu eesmärk on vähendada elamislubade väärkasutuse ohtu terviklikult ja tagada, et sisserände piirarv täituks nende isikutega, kelle elama asumine Eestisse toimub avalikes huvides ehk kes aitavad kaasa Eestis ühiskonna arengule, teatas riigikogu pressitalitus.
Eelnõuga täpsustatakse äriühingu juhtorgani liikmena või lähetatud töötajana töötamiseks, ettevõtluseks, aga ka kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmise aluseid ja eesmärke.
Põhiseaduskomisjoni liikme Andres Herkeli sõnul riigikogu liikmetelt tähtajaks ühtki muudatusettepanekut ei laekunud. „Küll aga oli komisjon otsustanud pöörduda elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamise uurimiskomisjoni poole, et saada nende arvamus ja ettepanekud selle seaduseelnõu kohta,“ lisas ta riigikogus peetud ettekandes. „Samuti tuli komisjonile hulk muudatusettepanekuid, mis ei olnud ametlikult esitatud, vaid arvamuse kujul, teenusmajanduse kojalt ja Finance Estonialt.“
Uurimiskomisjon ei näinud eelnõus sisulisi puudusi ning avaldasid sellele toetust, küll aga tõstatasid kaks probleemi. „Esimene oli see, et tuleks käsitleda töö- ja õpperände problemaatikat Eestis tervikuna, mitte ainult elamislubade väärkasutuste vähendamise eesmärki silmas pidades. Teiseks tõstatasid nad küsimuse, kas muudatusi vajaks ka riikliku järelevalve osa seaduses, mille kohta muudatusi eelnõus ei sisaldu,“ selgitas Herkel.
Põhiseaduskomisjon asus seisukohale, et kahtlemata on rändeküsimusi vaja käsitleda laiemalt kui antud eelnõus, aga oleks vaja kiiresti jõustada väärkasutusi ärahoidvad seadusmuudatused.
Teenusmajanduse koja ja Finance Estonia ettepanekud läksid Herkeli hinnangul märksa kaugemale seaduseelnõu algsest eesmärgist ja väljusid seega väärkasutamise ennetamise ja tõkestamise problemaatikast.
Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
BNS
