Keskkonnaministeerium on saatnud riigikogu keskkonnakomisjonile jäätmeseaduse eelnõu muudatusettepanekud, mis on vastuolus hea õigusloome põhimõtetega. Välja ei ole toodud probleemi, mida asutakse lahendama, puudub põhjalik analüüs, mida muutused kaasa toovad, kaasamata on jäetud erinevad huvigrupid ja tarbijad, keda uus süsteem otseselt mõjutab, ning kaardistamata on ka võimalikud alternatiivid, väidab kaubanduskoda seadust kommenteerides. Edastame koja seisukohad.
Pakendite sorteerimine ja kogumine
Tänase süsteemi üheks piiranguks on tarbija vähene teadlikkus pakendite sorteerimisest, mille tõttu satub pakendikonteinerisse ka palju muid sinna mitte sobivaid jäätmeid. Sellest hoolimata toimib olemasolev pakendikonteinerite võrgustik hästi. Oleme vähemalt osaliselt saavutanud eesmärgid, mis on seatud aastaks 2030.
Eelnõuga soovitakse lisada igale jäätmevaldajale kohtustus osta või rentida lisakonteiner pakendite jaoks, mille äravedu on näiliselt tasuta. Selline süsteem tooks kaasa esialgu suured otsekulud jäätmevaldajale (konteinerite ostukulu oleks vähemalt 14.47 mln eurot, rentimine 4.83 mln eurot aastas) ning looks tänase jäätmekäitluse juurde veel ühe eraldi majandatava süsteemi, sest pakendikonteineri tühjendamise leping tuleb sõlmida eraldi ning seda ei korralda KOV. Lisanduvad ka peidetud kulud, millega tarbija maksab kinni tasuta pakendiveo.
Sorteerimise kitsaskohad on eriti teravad kortermajades, kus osaliselt ruumipuudusest tingituna on tekkinud olukord, kus inimestel ei ole ruumi toas pakendeid eraldi koguda. Sellist lähenemisviisi saab muuta teadlikkuse tõstmise kaudu, kuid seda ei muuda üks lisakonteiner. Probleemiks võib osutuda ka kortermajade juures olevate prügimajade ebapiisav suurus, kuhu ei ole planeeritud lisakonteinerite jaoks ruumi.
Kuludest ja lisaks tekkivast halduskoormusest on suuremaks probleemiks olukord, kus tasuta viiakse ära ainult pakend, mis on sorteeritud puhtalt ja mis ei sisalda muid jäätmeid. See tähendab, et prügiettevõttel on õigus teha jäätmevaldajale trahvi juhul, kui konteinerisse on sattunud nende hinnangul must või ebasobiv jääde. Kuna juba täna satub vabatahtlikkuse alusel toimivasse süsteemi palju sinna mitte kuuluvaid jäätmeid, on väga tõenäoline, et uus süsteem ei hakka toimima, sest inimesed kardavad saada trahvi ning pakend liigub ikkagi olmeprügisse. Siinkohal ei tuleks luua uut süsteemi, vaid teavitada ja harida tarbijat võimalustest, mis on täna juba loodud ning toimib hästi ka ilma lisakonteineriteta.
Sorteeritav pakend ei leia kasutust
Täna on olukord, kus kokku kogutavat pakendit on rohkem, kui Eestis võimekust seda ringlusse võtta. Ning kuna jäätmete põletamine ja jäätmekütuse tootmine on odavamad, kui pakendijäätmete ringlusse võtmine, tekib õigustatult küsimus, et kas lisakonteiner ja sorteerimine täidab eesmärki? Ehk mis motiveerib inimesi sorteerima jäätmeid, kui sellel ei ole mõistlikku tulemit?
Probleemiks on olmeprügi
Eestile ei valmista probleeme pakendijäätmed, vaid olmejäätmed ja nende ringlussevõtt. Kui pakendijäätmete ringlussevõtu määr oli 2014. aastal 60 protsenti, siis olmejäätmete puhul oli see protsent vaid 29. EL-i nõuetest tulenevalt peab olmejäätmete ringlussevõtu määr olema aastaks 2020 vähemalt 50%. Sellest lähtudes peab suurenema olmejäätmete ringlusessevõtt ning tähelepanu tuleb pöörata näiteks biojäätmete olmejäätmetest eraldi kokkukogumisele ja ringlusse võtmisele, mida seaduseelnõu ei puuduta.
Eelnõu on mahukas ja vajab analüüsi
Erinevaid muudatusi on eelnõus väga palju ning nende mõju ei ole täna analüüsitud. Võttes arvesse, et jäätmekäitlus puudutab väga suurt osa ühiskonnast ning ka tulevasi põlvkondi, tuleb muudatusi teha ainult põhjalikele analüüsidele tuginedes, mida täna tehtud ei ole. Kuna eelnõus ei ole välja toodud lahendatavat probleemi, ei ole mõistlik muuta täna toimivat süsteemi.
Lahendusi on mitmeid
Näiteks on ka riigikontroll oma aruandes leidnud, et kuna osa jäätmeliikide (nt biojäätmete) ringlussevõtt on majanduslikult vähetasuv, peaks riik lõppkäitlusvõimaluste rajamist enam soosima. Seeläbi soodustatakse ka nende jäätmete liigiti kogumist ning ei teki olukorda, kus sorteeritud jäätmed põletatakse.
Samuti ei peaks riik kohustuslikus korras sundima pakendiorganisatsioone ja majapidamisi sõlmima pakendijäätmete tasuta äraveo ja käitlemise lepinguid. Selle asemel võiks riik soodustada vabatahtlikke algatusi. Täna pakuvad kaks pakendiorganisatsiooni majapidamistele võimalust tellida maja juurde tasuta pakendikonteiner koos selle tühjendamisega. Sellist lahendust kasutab juba mitu tuhat majapidamist üle Eesti. Näiteks Saaremaal soovib sellise algatusega liituda ka Saaremaa vald.
Ettevõtjate esindusorganisatsioonid on valmis kaasa aitama olmejäätmetega seotud kitsaskohtade lahendamisele. See protsess peab toimuma aga läbipaistvalt ja kooskõlas hea õigusloome põhimõtetega ning selle läbiviimine mõne kuu jooksul ei taga kvaliteetset tulemust.
