Keskkonnakomisjon arutab jäätmekäitluse korrastamist
Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul vaatab komisjon läbi teiseks lugemiseks huvigruppidelt laekunud ettepanekuid oma veebruari- ja märtsikuu istungitel osade kaupa, sest kõik need vajavad põhjalikku käsitlust. „Tänasel esimesel arutelul on tähelepanu keskmes järgmised teemad – kes on tootja, mis on tootja põhikohustused, pakendiorganisatsiooni tegevusluba, probleemtootja kohustused, kollektiivne vastutus probleemjäätmete osas, probleemtoodete tootja rahalise tagatise suurus, probleemtooteregister ning muud teemad,“ ütles Vakra.
Ta selgitas, et keskkonnakomisjon peab vajalikuks jäätmekäitluse läbimõeldud korrastamist.
Jäätmeseaduse uus versioon on ette valmistatud keskkonnaõiguse korrastamise raames ning asendab seni kehtinud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse. Elanikkonna ja jäätmekäitlusettevõtete jaoks on üks olulisem muudatus olmejäätmete veo teenuse hinna kujunemine. Selleks, et motiveerida inimesi senisest enam sortima jäätmeid, tuleb uue korra järgi prügiveo arvel eraldi näidata hinnad liigiti kogutud jäätmete ja segaolmejäätmete eest. Kuna liigiti kogutud jäätmete äraandmine on oluliselt odavam segaolmejäätmete äraandmisest, saab arvel hinna erinevuse väljatoomisel kliente motiveerida näiteks paberit ja pakendeid segaolmejäätmetesse mitte viskama.
Muudatusi on ka vanarehvide, patarei- ja akujäätmete ning kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumise ja taaskasutamise korraldamises. Edaspidi on nende toodete tootjad ehk valmistajad või maaletoojad, kohustatud liituma või sõlmima lepingu tootjavastutusorganisatsiooniga. Seni oli see vabatahtlik.
Esmaspäevasele komisjoni istungile on kutsutud oma ettepanekuid tutvustama Ekogaisma Eesti OÜ, MTÜ Eesti Elektroonikaromu, Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus MTÜ ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajad.