"MTÜ Rehviringlus rõhub rehvide hinnatõusule, kuid jätab avamata, kui suur see on. Olles kohtunud erinevate rehvide maaletoojatega, siis on meile öeldud, et ei ole võimalik panna rehvidele ka 10 senti otsa, sest konkurents on niivõrd tugev, et see annaks konkurentidele eelise," ütles BNS-ile keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma. "Kui ettevõtja või TVO ütleks, et tagatis on tema otsene kulu, siis rehvi hind tõuseks. Sellisel juhul tähendaks see kulutuse tegemist, mida see tagatis reaalselt tegelikult ei ole," sõnas Heinma.

Rehvide kogumise ja taaskäitlemisega tegeleva tootjavastutusorganisatsiooni MTÜ Rehviringlus juhatuse liige Aarne Solvak ütles esmaspäeval BNS-ile, et 2018. aasta 1. juuliks jõustuma planeeritav jäätmeseadus toob kaasa rehvide hinnatõusu ja kohtuvaidlused.

"Rahaline tagatis peab olema sellise suurusega, et sellega on kaetud ettevõtte turule lastud rehvide kogumise ja käitlemise kulud. Kui ettevõte laseb turule aastas 1000 tonni rehve ning täna kogub tootjavastutusorganisatsioon MTÜ Rehviringlus taaskasutustasuna 120 eurot tonni kohta, siis peaks sellisel juhul ettevõtte tagatiseks olema 120 000 eurot. Kui TVO, millega ettevõte on liitunud, kogub samas koguses rehve ning taaskasutab need nõuetele vastavalt, siis arvutatakse tagatise suurus ühe aasta rehvide pealt," ütles Heinma.

"Kahtlemata on deposiidi esmakordne makse suur kulu, aga kui turule lastav rehvide kogus püsib stabiilne ja vanarehvid on korrektselt käideldud, siis jääb ka deposiidi suurusjärk samaks" sõnas ta. See tähendab Heinma sõnul, et deposiidist tulenev kulu jaguneb mitme aasta peale ning esialgne deponeeritud tagatis jaguneb iga aastaga. "Kui iga-aastaselt on käidelavate rehvide jääk 1000 tonni ning tagatis 120 000 eurot, siis tegelik hinnatõus on seega oluliselt väiksem kui 1,2 eurot rehvi kohta. Näiteks 6-aastase perioodi peale jagatuna ainult 20 senti," ütles Heinma.

"Oluline on siinjuures märkida, et kui tootjate makstavad tasud on õiglased ning katavad reaalselt kõik vanarehvidega seotud käitluskulud, siis tagatist pole vajalik käiku anda. See tähendab, et kui ettevõte näiteks enam rehve turule ei lase ning varasemalt turule lastud rehvidega seotud kohustused on täidetud, siis saab ta raha tagasi," sõnas Heinma.

Mõnda aega on Heinma sõnul Eesti vanarehvide käitlemise osas olnud olukord, kus TVO kehtestatud taaskasutustasu ei kata ära kogutud vanarehvide nõuetekohast käitlemist. "Selle tulemusena on kokku kogutud tuhandeid tonne vanarehve, mille käitlemiseks pole TVO-l piisavalt raha," sõnas ta.

"Selle muudatuse vajalikkuse kõige ilmekam näide on vanarehvide hunnikud Raadil, mille 12 000 tonni rehvide likvideerimisega tuleb riigil maksumaksja raha eest tegeleda. Ettevõtted lähevad kas pankrotti või lõpetavad tegevuse, aga rehvihunnik jääb alles ja tekib küsimus, kes seda koristab. Praegu on ka sel teemal kohtuvaidlused pooleli, kus keskkonnainspektsioon on alustanud asendustäitmist ja kas on õiguspärane neid kohustusi teiste tootjate õlule panna," ütles Heinma.

Suurimad vanarehvide hunnikud on Tartus Raadil ligi 12 000 tonni, suuruselt teine hunnik on Harjumaal Lool ligi 5000 tonni ning Maardus ligi 4000 tonni, mis on tema sõnul kas tootjate või TVO tegemata töö.

Kui muudatus riigikogus vastu võetakse, siis hakkab muudetud seadus kehtima järgmise aasta juulist. Kuna tegemist on uue regulatsiooniga, siis on seaduse jõustumisest jäetud nõude täitmiseks pool aastat - tagatise nõue peab tootjatel ja TVO-del olema täidetud hiljemalt 1. jaanuariks 2019.

Tootja, kes ei ole liitunud TVO-ga, peab jälgima, et tema tagatis oleks kogu aeg piisav tema poolt kõigi turule lastud probleemtoodetest tekkivate jäätmete käitluse korraldamise ja käitlemiskulude tasumiseks.

Valitsus kiitis möödunud nädalal heaks jäätmeseaduse eelnõu, millega nähakse ette rehvide tootjavastutusorganisatsioonile kohustus katta rahalise tagatisega nii nende poolt turule lastud toodetest tekkinud jäätmete käitlemise korraldamise kui ka käitlemise kulud. Samas kui seni oli rehvide maaletoojal tootjavastutusorganisatsiooniga liitumine või lepingu sõlmimine vabatahtlik, siis edaspidi on see kohustuslik.

Kui muudatus riigikogus vastu võetakse, siis hakkab muudetud seadus kehtima järgmise aasta juulist. Kuna tegemist on uue regulatsiooniga, siis on seaduse jõustumisest jäetud nõude täitmiseks pool aastat - tagatise nõue peab tootjatel ja TVO-del olema täidetud hiljemalt 1. jaanuariks 2019.