Eesmärk luua tööandjaile motiveeriv ja ühiskonnale tõhus kindlustussüsteem
Väljatöötamiskavatsuse eesmärk on luua tööõnnetuste hüvitamiseks kindlustusel põhinev süsteem, mis motiveeriks tööandjaid töökeskkonda parandama ja tööõnnetusi ennetama, vähendades pikas perspektiivis ühiskonna rahalist koormust. Väljatöötamiskavatsust on selgitatud läbi kahe peamise probleemi:
- esiteks on tööandjate motivatsioon töökeskkonda panustada ja tööõnnetusi ennetada piiratud;
- teiseks ei hüvitata töötajale kahjusid tema vajadustest lähtudes ning kahjuhüvitise saamine tööandjalt on keeruline ja aeganõudev.
Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamine tuleks siduda tervikuks
Kavandatav tööõnnetuskindlustus käsitleb ainult ühte osa tööga seotud tervisekahjustustest – tööõnnetusi – ja jätab täielikult tähelepanuta tööga seotud haigused (sh kutsehaigused). Eesti Töötervishoiuarstide Selts leiab, et kutsehaiguste kindlustamist ja tööõnnetuste kindlustamist tuleks käsitleda koos ühes seaduses, kuna nii tekkemehhanism, ennetusabinõud kui ka tagajärjed on kattuvad. Eesti Töötervishoiuarstide Selts on viidanud ka sellele, et väljatöötamiskavatsuse rõhuasetus on paigast ära, kuivõrd töövigastused moodustavad ainult 22 protsenti kõikidest tööga seotud terviseprobleemidest.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon on samuti väljatöötamiskavatsuse ühe puudusena rõhutanud, et tähelepanuta on jäetud tööga seotud haigused, ning asunud seisukohale, et nimetatud teemad tuleb ühendada ja koos läbi vaadata. Samuti on tehtud ettepanek luua selge käsitlus raskete ja kergete tööõnnetuste eristamiseks ning luua tööga seotud haiguste kaasaegne käsitlus. Seisukohale, et tööõnnetuskindlustuse eelnõu väljatöötamise kavatsus tuleks siduda töötervishoiuga, et tekiks kompleksne kindlustus, on asunud ka Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon.
Tööandjate kulude kasvule pole leitud katteallikaid
Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsuse kohaselt puudutab kindlustus kõiki töötajaid ja tööandjaid. Väljatöötamiskavatsuses on sihtrühmana määratletud 71 650 tööandjat, kellele muutuks töötajate kindlustamine kohustuslikuks. See mõistagi toob tööandjatele täiendavad kulud, mis võib pidurdada töötajate sissetulekute tõusu. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni hinnangul on tööandjate igapäevased kulutused just tööga seotud haigestumiste ärahoidmiseks süstemaatilise riskihindamise, ennetavate meetmete rakendamise, tervisekontrolli ja muu taolise näol juba praegu väga suured ning paljudele väiksematele ja maapiirkondades tegutsevatele ettevõtetele üle jõu käivad.
Seoses väljatöötamiskavatsusega on sotsiaalministeerium väitnud, et uus kindlustus kehtestatakse, ilma et tööandjate kulud kokkuvõttes kasvaksid. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt ei finantseerita tööõnnetustega seotud kulusid enam tööjõumaksudest, kuid samal ajal ei nähta kavatsuses ette seniste tööjõumaksude proportsionaalset vähendamist. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit leiab, et kohustusliku tööõnnetuskindlustuse väljatöötamisega jätkamine eeldab samaaegselt eelnõude väljatöötamist, mis võimaldaksid seniste tööjõumaksude proportsionaalset vähendamist. Võimalikku kulude kasvu on kavatsuse peamise probleemina näinud ka Eesti Tööandjate Keskliit, kuna kavatsusest ei nähtu, mis olemasolevas süsteemis muutub ning kust leitakse katteallikad, et võimaldada tööandjate kulusid samale tasemele jätta.
Täismahus artiklit saate lugeda Raamatupidamisuudiste seitsmendast numbrist (nr 7, 2018).
