Kutseseaduse muudatustega luuakse oskuste koordinatsioonisüsteemi õiguslik raamistik, mis koondab infot tööturul vajaminevate võtmeametite ja -oskuste kohta, et õppimisel ja õpetamisel saaks paremini arvestada tööturu vajadustega. Täpsem info tööturul vajaminevatest oskustest annab igale inimesele võimaluse selgitada välja enda tugevused ja nõrkused ning täiendada just puuduolevaid oskusi ja sellega tõsta enda väärtust tööturul.
„Selleks, et meie töötajate oskused vastaksid paremini tööandjate ootustele, peame koolitusvajadust operatiivsemalt ja täpsemalt sihistama.
Põhjalikum info tööturul toimuvate muutuste kohta on inimestele vajalik ka õigete hariduslike valikute tegemiseks,“ ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Tema sõnul saab haridussüsteem pakkuda asjakohaseid koolitusvõimalusi vaid juhul, kui tööandjad osalevad senisest enam hariduspoliitiliste otsuste tegemisel. „Vajalike oskustega tööjõu ettevalmistamine on järgnevate aastate Eesti majandusarengu keskne küsimus. Et olla edukad, vajame ettevõtjate konkreetset tellimust haridussüsteemile,“ lisas minister.
Tasemeõppe lõpetamisel kõrgkoolis või kutseõppeasutuses lisatakse lõpudokumenti kutse nimetus. See annab nii tööandjatele kui töötajatele täpsema ettekujutuse tunnistuse omaniku oskustest ja seeläbi võimaluse hinnata inimese sobivust ametikohale.
