Põlevkivist saadavat soojusenergiat kasutatakse peamiselt Ida-Virumaa suuremate linnade nagu Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe, Ahtme ja Kiviõli varustamiseks soojusega sealsetest koostootmisjaamadest. Seniajani on põlevkivist toodetav soojus olnud tarbijate jaoks konkurentsitult soodsaim, seisab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi muutmise eelnõu seletuskirjas.
Kõrgem aktsiisimäär on planeeritud arvestuslikult 8,3 eurot tonni põlevkivi kohta. Narva kaugkütte näitel tõstaks see põlevkivi maksumuse 18,1 euroni tonnist koos keskkonnatasude ja aktsiisiga. Kuna Narvas kasutatakse põlevkivi umbes 94 protsendi soojuse tootmiseks, kergitaks aktsiisitõus soojuse lõpphinda 6,76 euro võrra 47 euroni megavatt-tunnist ehk ligikaudu 16 protsenti.
Kütteainena kasutatavate fossiilsete kütuste omavahelises konkurentsis põlevkivi positsioon tõenäoliselt ei halvene, sest teiste tahkekütuste aktsiisi tõstetakse samadest põhimõtetest lähtudes, seisab seletuskirjas; põlevkivi hind jääb endiselt soodsamaks kui kivisüsi ja kütteõlid. Ehkki aktsiisitõusu mõju soojuse lõpphinnale on Narva näitel arvestatav, jääb ministeeriumi hinnangul soojuse hind seal ka järgmisel aastal Eesti keskmisest madalamaks.
