Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on mõistlik asendada tulevikus järjest rohkem põlevkivi väheväärtusliku puiduga, et tõsta Narva elektrijaamade konkurentsivõimet elektriturul, säilitada inimestele töökohad energeetikasektoris ja luua juurde uusi metsanduses.
Eesti energiajulgeolekule on kriitiliselt oluline Narva jaamade püsima jäämine, et kindlustada ka tulevikus meie energeetiline sõltumatus. Samas on mõistlik põlevkivist toota rohkem põlevkiviõli,“ lisas ta.
Seaduse muudatusega luuakse majanduslikud eeldused kasutada elektritootmisel põlevkivi kõrval senisest enam biomassi, mis emiteerib vähem süsinikdioksiidi ja on taastuv ressurss. Siiani on puidujäätmeid kasutatud keskmiselt 100 GWh elektrienergia tootmiseks, tulevikus saab maht suureneda kuni 500 GWh-ni.
Juba eelnevalt on riik seadnud eesmärgiks kuulutada aastal 2021 välja taastuvenergia vähempakkumine täiendava 450 GWh/a turule tootmiseks. Nimetatud vähempakkumine on tehnoloogianeutraalne ning seaduseelnõu seda kava ei mõjuta.
