Sotsiaalministeeriumis kogunenud sotsiaalkindlustusreformi valitsuskomisjon arutas riikliku vanaduspensioni muudatusi ja sai ülevaate seadusemuudatuse ettevalmistamise protsessist. Eelnõu on kavas valitsuse istungile esitada tuleva aasta märtsis, avalikule kooskõlastusringile saadetakse eelnõu lähinädalatel, teatas sotsiaalministeerium.

"Jaanuaris valitsuskabinetis paika saanud raamistik toob kaasa suured ja põhimõttelised muudatused, et pensionisüsteem käiks kaasas demograafiliste muutuste ja muutuva tööturuga," ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Valitsuskabinet otsustas 19. jaanuari otsusega minna edasi vanaduspensioni muudatustega. Pensionireformi muudatuste jõustudes on võimalik edaspidi ise valida pensionile mineku iga, saada pensionit osaliselt, lasta oma pensioni maksmine peatada ja sobival hetkel taas jätkata. Selleks, et pensionisüsteem oleks kooskõlas demograafiliste arengutega ning rahvaarvu vähenedes oleks võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione, seotakse riiklik vanaduspensioniiga alates 2027. aastast oodatava elueaga.

Valitsus andis sotsiaalministeeriumile koos rahandusministeeriumiga ülesande esitada neid muudatusi kajastav eelnõu 2018. aasta esimeses kvartalis Vabariigi Valitsusele ilma väljatöötamiskavatsuseta.

Eelnõu ja seletuskirja koostamisel on sotsiaalpartneritega toimunud neli arutelu 28. veebruaril, 26. aprillil, 12. septembril ja 7. novembril. Aruteludesse on kaasatud olnud Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Eesti Tööandjate Keskliit ning Eesti Koostöö Kogu.

Vanaduspension koosneb Eestis kolmest sambast. Kolmanda samba pensioni kogub inimene soovi korral tuleviku jaoks ette oma pensionifondi. Teise samba pensioni jaoks arvestatakse osa inimese enda sotsiaalmaksust ja osa lisab juurde riik ning ka see pannakse tuleviku jaoks kõrvale. Pensioni esimese samba osa ei kogu inimesed ette, vaid seda makstakse pensionärile samal ajal töötavate inimeste sotsiaalmaksust. Selleks et pensionäridele oleks tagatud mõistliku suurusega pension, peab samal ajal olema seega piisavalt palju töötegijaid.

Esimese samba pension koosneb praegu baasosast, staažiosast, mida koguti kuni 1998. aastani, ja alates 1999. aastast ka kindlustusosast. Baasosa on kindel summa ning 100 protsenti solidaarne ehk kõigile täpselt samasugune. See on ajalooliselt moodustanud umbes kolmandiku keskmisest vanaduspensionist. Kindlustusosa sõltub täielikult inimese töötasu suurusest ning staažiosa töötatud ajast.

Pensioni suurusele seab piirid riigi rahaline suutlikkus. Selle väga suur mõjutaja on omakorda tööealiste inimeste arv ja nende makstud sotsiaalmaks. Eesti rahvaarv väheneb prognooside järgi 2060. aastaks seniselt 1,31 miljonilt 1,11 miljonini. 18- kuni 63-aastaste inimeste arv väheneb 256 000 võrra ehk 32 protsenti. Üle 63-aastaste inimeste arv suureneb 106 000 inimese võrra ehk 41 protsenti.