Eelnõuga pikendatakse tasustatud isapuhkus 30 päevale, muudetakse paindlikumaks vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine ning võimaldatakse hüvitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul. Samuti kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, teatas sotsiaalministeeriumi pressiteenistus.
"Kehtiv vanemahüvitise süsteem on küll helde, kuid pole pakkunud naistele piisavalt paindlikke viise väikelapse kõrvalt ennast teostada ega andnud isadele häid võimalusi osaleda lapsekasvatamises," ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva pressiteate vahendusel. "Teiste riikide kogemus on näidanud, et pered julgevad saada rohkem lapsi, kui emad tunnevad, et laste kasvatamises võtab suuremat rolli ka teine vanem," lisas ta.
Isadel on juba praegu võimalik olla lapsehoolduspuhkusel ja saada vanemahüvitist, kuid vaatamata heldele hüvitisele, on isade osakaal vanemahüvitise saajate hulgas olnud püsivalt väike. 2016. aastal sai vanemahüvitist 17 242 lapsevanemat, kellest kõigest 9,3 protsenti olid isad.
Eelnõuga tehakse sotsiaalministeeriumi teatel vanemahüvitise süsteemis järgmised muudatused:
- Vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist, mis 2018. aastal on hinnanguliselt 1544 eurot kalendrikuus, ilma et hüvitist vähendataks. Vanemahüvitise saajale tagatakse senise poole hüvitise asemel hüvitise määr, mis on 2018. aastal 470 eurot, kava jõustumistähtaeg on 1. märts 2018;
- Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni. Ka selle jõustumistähtaeg on 1. märts 2018;
- Vanemahüvitise arvutamise aluseks olev periood muudetakse ning edaspidi arvestatakse vanemahüvitis rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu alusel. Selle muudatuse jõustumistähtaeg on 1. asptember 2019;
- Lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse ning vastavad vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise skeemi. See peaks ka jõustuma 1. septembril 2019;
- Isal on võimalik jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks ning saada selle perioodi eest vanemahüvitist. Isa õigus vanemahüvitisele ei sõltu tema eelnevast töösuhtest ega töötamise lepingulisest vormist ning isa saab hüvitist kasutada emaga samal ajal või eraldi. See muudatus peaks jõustuma 1. juulil 2020;
- Vanemahüvitise maksmist saab peatada ja jätkata vastavalt vanema soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kava jõustumistähtaeg on 1. juuli 2020;
Tegemist on kogu vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteemi esimese etapi muudatustega. Järgmisena on kavas muuta rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsendaja puhkuse ja lapsepuhkuse ning nende tasustamise põhimõtteid ja võimaldada vanematel veelgi paindlikumalt kombineerida osaajaga töötamist ja puhkamist, teatas sotsiaalministeerium.
Valitsuse tegevusprogrammi 2016–2019 eesmärk on luua paindlik vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem, mis pakub vanematele valikuvõimalusi, toetab vanemate osalust tööturul ja laste kasvatamise jagamist vanemate vahel ning omab pikaajalist positiivset mõju ka sündimusnäitajatele.
