"Riigipea ülesanne on olla põhiseaduse valvur ning põhiseadusega selges vastuolus antud seadusemuudatus ei ole. Küll aga pean enda kohuseks juhtida selle seadusemuudatuse menetlemise valguses tähelepanu asjaolule, et seadusloome üheks ülesandeks on erinevate ühiskonnas esindatud huvide tasakaalustamine," ütles president Kaljulaid pressiteates.

"Samuti peab seadusandlus arvestama õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtetega. Sellist seadusandlikku tasakaalu on seadusandjal võimalik saavutada vaid läbipaistva, üksikasjaliku ning kaasava seadusmenetluse teel," märkis ta.

Riigipea hinnangul aga ei vasta käesolev seadusmenetlus nendele nõuetele ega hea õigusloome nõuetele, kuna eelnõu läbis riigikogus kolm lugemist praktiliselt kahe nädalaga ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 10 tööpäeva asemel kaks tööpäeva. Teise põhjusena tõi Kaljulaid välja valikute vähese põhjendautse.

"Seadusandja ei ole põhjendanud oma otsust, miks ta ei pidanud võimalikuks määrata seadusmuudatusega eraisikule pandava planeerimise kulude kandmise võimaluse riigilõivu alusel, vaid on selleks ette näinud eraõigusliku lepingu sõlmimise. Erinevalt riigilõivust ei pruugi eraõigusliku lepingu puhul olla selge ja ettenähtav huvitatud isiku poolt kantava rahastamiskohustuse suurus. Seadusmuudatus ei tohiks jätta isegi näiliselt muljet, nagu oleks ettevõtjatel võimalik uue korra järgi kallutada rahastamise kaudu planeeringu koostamist oma huvides. Jõustunud seadusemuudatuse puhul on selle riski igakordne realiseerumine tõenäoline," seisab pressiteates.

"Kiirustades läbi viidud seadusloome õõnestab meie kodanike usaldust meie oma riigi vastu ning tekitab paratamatult küsimusi seadusandliku algatuse eesmärkides. Sellist olukorda peaks aga seadusandja püüdma vältida," ütles president Kaljulaid.

Seadus võimaldab planeerimisalase tegevuse korraldajal ehk kohaliku omavalitsuse üksusel, rahandusministeeriumil või muul valitsusasutusel sõlmida planeeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise tellimise ja mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise kulude katmiseks.

Planeeringu koostamise korraldaja võib sõlmida planeeringu koostamise tellimiseks, samuti mõjude hindamise kulude katmiseks huvitatud isikuga lepingu ehitusprojekti koostamise aluseks olevate planeeringute, riigi eriplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu osas.

Planeeringu koostamise korraldaja võib planeeringu koostamisest huvitatud isikuga leppida kokku, et korraldaja viib läbi kõik planeeringu koostamiseks vajalikud toimingud – hangete läbiviimine, planeerimismenetlus, avalikustamine ja kooskõlastamine –, kuid huvitatud isik tasub planeeringu koostamise ja mõjude hindamisega seotud kulud. Muudatused võimaldavad viia ellu arendusprojekte olenemata planeerimisalase tegevuse korraldaja rahalistest vahenditest.