Hasartmänge mängides on alati suurem tõenäosus raha kaotada kui võita, ja seega ei ole mõistlik lasta elatisvõlgnikel hasartmänge mängida, samas piirates võitude väljamaksmist, kirjutas rahandusministeerium kooskõlastuskirjas justiitsministeeriumi elatisvõlgnike survestamise seaduse eelnõule.
Lisaks kui isik tuleks veel kord tuvastada ka enne iga võidu väljamaksmist, suurendaks see järsult hasartmängukorraldajate halduskoormust, märkis ministeerium. Seega oleks rahandusministeeriumi hinnangul otstarbekam piirata elatisvõlgnike õigust hasartmänge mängida, kandes elatisvõlgnikud kuni võlgnevuse kustutamiseni automaatselt hasartmängupiirangutega isikute nimekirja.
Samuti toob ministeerium välja, et loteriide puhul võib probleemiks osutuda suur päringute maht, mis tehakse mõneeuroste võitude väljamaksmiseks.
Näiteks Eesti Loto AS juures mängib iganädalaselt tuhandeid inimesi loteriisid, kelle võit võib olla paar eurot. Keno loto puhul on kuni 1000 võitjat päevas, Viking Lottol kuni 7000 võitjat igal kolmapäeval, Eurojackpotil kuni 7000 võitjat igal reedel, Bingo lotol kuni 10 000 võitjat igal kolmapäeval.
See tähendab, et igal kolmapäeval võib kohustuslike päringute tegemine ulatuda ligi 20 000 päringuni ja reedel umbes 10 000 päringuni. On ebareaalne, et lototöötajad teostaksid sellise hulga päringuid eesti.ee keskkonna kaudu ning tõenäoliselt oleks vajalik täiendav tarkvaraarendus, märgib ministeerium. Samuti eeldaks riigipoolset tarkvaraarendust automaatsete päringute võimalikuks tegemine.
Justiitsministeerium saatis mai lõpul kooskõlastusringile eelnõu, mis piiraks seaduseks saades märgatavalt elatisvõlgnike võimalusi elatise maksmisest kõrvale hoida ja piiraks võlgnike tegevusvabadust.
Muu hulgas saab eelnõu kohaselt kohus tulevikus tunnistada kehtetuks võlgniku reisidokumendid ja keelata ka reisidokumentide väljaandmise. Samuti luuakse liiklusregistrisse uus keelumärke liik ja politsei hakkab jooksvalt kontrollima, kas kinnipeetud või möödasõitvale sõidukile on seatud kohtutäituri poolt keelumärge. Kui politsei tuvastab sellise sõiduki, on politseil õigus sõiduk valdajalt ära võtta ja täiturile üle anda.
Juhtudeks, mil tekib kahtlus, et võlgnik saab osa või kogu sissetuleku nii-öelda mustalt, antakse kohtutäiturile eelnõu kohaselt õigus hinnata võlgniku tegeliku sissetuleku suurust ning vajadusel võimalus arestida raha võlgniku tööandjalt. See võimalus tekib kõigis täiteasjades.
Viimaks peavad eelnõu kohaselt hakkama isikute võimalikku elatisvõlglase staatust kontrollima need kolmandad isikud, kel on näiteks hasartmänguseadusest või rahapesu tõkestamise seadusest tulenevalt kohustus raha väljamaksmisel isik tuvastada. Kui tegu on elatisvõlgnikuga, tuleks eelnõu kohaselt ka näiteks kasiinovõidu puhul enne selle väljamaksmist teavitada kohtutäiturit, kes saab raha arestida.
Eestis on ligikaudu 8900 lapsevanemat, kes ei maksa enam kui 11 000 lapsele elatist ka pärast seda, kui on tehtud kohtuotsus ning algatatud on täitemenetlus. Elatise võlgnevuste kogusumma on umbes 52 miljonit eurot.
