Lauringu sõnul kehtib toidule praegu 20-protsendiline, loteriipiletitele 18-protsendiline, ravimitele ja raamatutele 9-protsendiline ning veebikasiinodele ja spordiennustusele 5-protsendiline käibemaks. "Nüüd plaanitakse tõsta toidu ja muude kaupade käibemaks ühe hooga 22 protsendile, aga online-kasiinole ja spordiennustusele kahes etapis – 2024. aastal 6 ning järgneval aastal 7 protsendini. Kui jätta välja üksikud sotsiaalse suunitlusega 0-protsendilise käibemaksuga ettevõtmised, siis ongi hasartmängud juba aastaid kõige suurema soodustusega teenused riigis, mis paistab absurdne," ütles Lauring.
"Hasartmängu Korraldajate Liit on 1–2-protsendipunktilise tõusu peale tagajalgadel ja väidab, et online-kasiinod lahkuvad niimoodi kohe riigist. Mingi mõju kindlasti on, aga prioriteedid paistavad nihkes. Samal ajal tõstab riik hotellide käibemaksu ühe hoobiga 2,4 korda 22 protsendini, nagu nemad ei konkureeriks klientide nimel teiste riikidega. Ja meie põllumeeste toetused on teistest Euroopa riikidest aastaid madalamad, mis samuti ju mõjutab kogu sektori rahvusvahelist konkurentsivõimet. Lisaks on Eestis toiduained juba praegugi maksustatud ühe Euroopa kõrgeima käibemaksuga. Meie oma toit ja tootja on poeriiulil ebavõrdses seisus," leiab ta.
Lauring tegi ettepaneku, et rahandusministeerium võiks analüüsida, palju riik on madalate hasartmängumaksude näol aastate jooksul vähem teeninud. Seda ka lotopiletite näol, millele kehtib siiani toidust madalam maksumäär.
Teiste nii-öelda patukaupade maksustamisega riigil probleemi ei paista olevat. Viinapudeli hinnast moodustab kolm neljandikku aktsiis,
lisas Lauring.
A1000 Marketi juhi sõnul tundub hasartmängude ümber seonduv ühe sektori kummaline eelistamine.
