Käesoleva eelnõuga kinnitatakse äriühingute dividendid kogusummas 159,3 miljonit eurot, millest riigieelarve positsioonis kajastuv tulu moodustab 100,5 miljonit eurot ja rahavoos kajastuv superdividend 58,8 miljonit eurot, selgub eelnõu seletuskirjast.

2018. aasta eelarves on dividenditulu riigi vähemalt otsustusõigusega äriühingutelt kavandatud summas 98,5 miljonit eurot. Riigieelarves planeeritust suuremat dividendi võimaldavad jaotada nelja ettevõtte – AS Eesti Loto, AS Eesti Teed, AS Eesti Loots ja AS Eesti Post – head majandustulemused. Kokku maksavad eeltoodud ettevõtted riigieelarvesse dividende ligi 14,5 miljonit eurot.

AS-i Tallinna Sadam dividendide summa suurust on arutatud äriühingu aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO) ettevalmistamise käigus ning valitsuskabineti istungil otsustati novembris aktsepteerida Tallinna Sadama 2018. aastal kavandatud dividendiväljamakse 105 miljonit eurot.

Sellises mahus dividendid võimaldavad ettevõttel maksta IPO-s osalevatele investoritele atraktiivset dividenditootlust 2019. aastal ja sealt edasi. Dividenditootlus on investorite jaoks Tallinna Sadama peamine investeerimisargument, mistõttu aastaks 2019 prognoositav dividend peaks tagama investoritele oodatava tootluse.

Arvestades AS-i Tallinna Sadam 2017. aasta esialgseid auditeerimata finantstulemusi, saab maksimaalne tuluna kajastatav summa olla 46 218 000 eurot. See tuleneb statistikaameti rakendatavast niinimetatud superdividendi testi metoodikast, mille kohaselt kajastuvad riigieelarve tuluna dividendid, mis ei ületa varade võõrandamisest või ümberhindlusest tekkinud kasumiga ja kahjumiga korrigeeritud eelmise majandusaasta ärikasumit.

AS-i Tallinna Sadam 2017. aasta ärikasum oli 40,3 miljonit eurot, mis sisaldas ka varade ümberhindluse kahjumit 5,9 miljonit eurot, mistõttu kahjumiga korrigeeritud ärikasum oli 46,2 miljonit eurot.

2017. aastal laekus riigieelarvesse riigi vähemalt otsustusõigusega äriühingutelt dividende 136,2 miljonit eurot.

Riigi vähemalt otsustusõigusega äriühingute 2017. aasta puhaskasumist jaotamisele kuuluvate dividendiettepanekute tegemisel on rahandusministeerium lähtunud 2018. aasta riigieelarves kavandatud dividendisummadest, hinnanud äriühingute dividendide maksmise võimekust, arvestades nende järgnevate perioodide prognoositavat rahavoogu ja investeerimisvajadust ning praegust kapitalistruktuuri ja likviidsete vahendite mahtu.

Lisaks on lähtutud statistikaameti rakendatavast niinimetatud superdividendi testi metoodikast, mille kohaselt kajastuvad riigieelarve tuluna dividendid, mis ei ületa varade võõrandamisest või ümberhindlusest tekkinud kasumiga ja kahjumiga korrigeeritud eelmise majandusaasta ärikasumit.