Lisaks on eelnõu eesmärk vähendada halduskoormust, ühtlustada piirmäärasid ning alla rahvusvahelise piirmäära riigihangete nõudeid. Muudatustega lüheneb riigihanke korraldamise aeg ning lisandub innovatsiooni toetav hankemenetluse liik. Eelnõuga võetakse üle uued Euroopa Liidu riigihangete direktiivid.
"Kõik riigihanked kolivad internetti – see on igati tervitatav samm digiajastule omaselt. Juba praegu on e-riigihangete osakaal ligi 80 protsenti kõigist riigihangetest ja number kasvab pidevalt," ütles riigihalduse minister Arto Aas pressiteates. "E-riigihanked hoiavad kokku menetlemisele kuluvat raha ja tööaega, kiirendavad hankelepinguni jõudmist ning tõstavad riigihangete kvaliteeti," lisas ta.
Olulisemate muudatustena tõstetakse halduskoormuse vähendamiseks riigihanke siseriiklikke piirmäärasid asjadel ja teenustel 20 000 euroni ning ehitustöödel 150 000 euroni. Läbipaistvuse tagamiseks analüüsib rahandusministeerium keskse elektroonilise lahenduse kasutamise võimalust nende hankelepingute sõlmimiseks, mis jäävad alla riigihanke piirmäärasid.
Kaob ära lihthanke menetlus ja kehtestatakse ühtsed nõuded riigihangete läbiviimisele. Lisandub uus hankemenetluse liik − innovatsioonipartnerlus, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö väljaarendamiseks ja soetamiseks.
Veel täpsustatakse ettevõtja kvalifitseerimise ja kõrvaldamise aluste kontrollimist, mis toimub peamiselt elektrooniliste andmebaaside alusel ja ettevõtja enda standardvormis antud kinnitusel, vähendades nii hankijate kui pakkujate halduskoormust. Riigihankes osalemiseks nõutavale käibele sätestatakse piir: kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus. Maksuvõla mõiste selgitamisel lähtutakse edaspidi maksukorralduse seadusest.
Lühenevad pakkumuste esitamise tähtajad ning hindamine toimub jätkuvalt esmajoones hinna ja kvaliteedi alusel ehk oluline tähelepanu on väärtuspõhiste hangete populariseerimisel. Seega saab pakkumuse hindamisel arvesse võtta keskkonnahoidlikke ja sotsiaalseid aspekte, näiteks olelusringis tekkivaid kulusid ja keskkonnamõjusid.
Eelnõu ettevalmistamisel kaasas rahandusministeerium huvigruppe ja ministeeriume, ettevõtjate ja erialaliite sealhulgas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ja teised.
Rahandusministeerium esitas lisaks ametlikule kooskõlastusringile eelnõu arvamuse andmiseks 54 erinevale asutusele ja organisatsioonile. Ministeerium on avatud kooskõlastusprotsessis kohtumisteks huvigruppide esindajatega, et arutada eelnõuga tutvumisel tekkida võivaid küsimusi. Kommentaare ja ettepanekuid oodatakse 15. juuniks.
