40 Riigikogu liikme 17. aprillil algatatud kooseluseaduse eelnõus (650 SE) esitatakse terviklik sooneutraalne regulatsioon, mis hõlmab kooselulepingu sõlminud isikute (registreeritud elukaaslaste) omavahelisi õigussuhteid ja õigussuhteid kolmandate isikutega. Kooseluseaduse eesmärk on tagada mitteabielulises kooselus elavate isikute piisav kaitse kooskõlas põhiseaduse ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Järgides samas, et nii ei kahjustataks abielu institutsiooni ega vähendataks paaride motivatsiooni abielusid sõlmida. Praktiliste probleemsituatsioonide reguleerimiseks, antakse pooltele võimalus sõlmida kooseluleping. Kooseluseaduse reguleerimisalasse kuulub kooselulepingu sõlmimise kord, registreeritud elukaaslaste õigused ja kohustused ning kooselulepingu lõppemise alused. Lisaks viidatakse kooseluseaduses võimalikele valdkondadele, milles registreeritud elukaaslased saavad lisaks seaduses sätestatud õigustele ja kohustustele kokku leppida. Kooselulepingu sõlmimine on kujundatud lepingu- ja registreeringupõhise mudeli segaversioonina. Lepingu tõestab notar, kellel on piisavad õigusteadmised lepingu koostamiseks ning kes tagab poolte õiguste kaitse nõustamis- ja selgitamisfunktsiooni täites. Kooseluleping ja lepingus valitud varasuhe kantakse registrisse. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Põhiseaduskomisjoni 17. aprillil algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõuga (651 SE) ühtlustatakse Riigikogu komisjonide praktika komisjoni istungite protokollide sisu osas ning kohustuse osas komisjonide istungeid helisalvestada. Määratletakse komisjoni istungite helisalvestiste staatus, reguleeritakse nende säilitamise kord ja juurdepääsu võimaldamine. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
