Koordinatsioonisüsteemi on vaja selleks, et koolituste sisu kujundamisel ning koolituste pakkumisel või tellimisel saaks paremini arvestada oskuste vajadusega tööturul. Süsteemi loomise ja arendamise ülesande on haridus- ja teadusminister delegeerinud sihtasutusele Kutsekoda, süsteemi nimeks on OSKA.
Kutseseaduse senised rakendusprobleemid, mille uus seadus kõrvaldab, olid eelkõige seotud kasutatavate mõistete mõningase ebajärjekindlusega, koolidele kutse andja õiguste andmise ebaselgusega, kutsenõukogude moodustamise protseduuride ning järelevalve regulatsiooni ebamäärasusega.
Riigikogu menetluse käigus kiitis täiskogu kultuurikomisjoni ettepanekul heaks üle kümne muudatusettepaneku, millest olulisim on seaduses sätestatud tingimused haridus- ja teadusministri kehtestatavatele kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude ülemmääradele.
Samasugustest tingimustest peab lähtuma ka kutsenõukogu, kes kinnitab kutse andmise tasud. Arvestada tuleb kutsealade erisustega ning lähtuda kutseeksamite kulude analüüsist, ülesehitusest ja keerukusest, sealhulgas kutseeksami väljatöötamise, arendamise ja läbiviimise kuludest. Kutsenõukogu peab kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksamite tasu kinnitamisel lähtuma ministri kehtestatud ülemmäärast.
Kutseseaduses määratletakse kutseeksami mõiste, varasemalt ei ole seaduses kutseeksami mõistet määratletud. Seadus jõustub 2015. aasta 1. märtsil.
Eesti ettevõtjad ning välisinvestorid peavad asjakohase ettevalmistusega töötajaskonna nappust siinse majandusarengu üheks peamiseks piduriks. Aastal 2011. oli ligi kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast ilma erialase ettevalmistuseta, st üldkeskhariduse või madalama taseme haridusega. See näitaja on tõusuteel just nooremates eagruppides ehk vanuses 25–35 eluaastat. Samal ajal nõuavad majandusstruktuuri muutustega kaasnevad uued töökohad töötajatelt kõrgemat haridustaset ning kaasaegseid oskusi.
