Justiitsminister Andres Anvelt ütles, et elatisraha võlglasi on Eestis umbes 10 000 inimest ja summa, mille nad elatisrahaks maksmata jätavad on umbes 10 miljonit eurot aastas.
Anvelti sõnul on riigi eesmärk teha elatisvõlgnikega tegelemine kohtutäituritele atraktiivsemaks. Kuna sissenõutavad elatisraha summad ei ole väga suured, siis tuleb kohtutäituritele luua araktiivsemad võimalused ja kohustad neid elatisraha sissenõudmisega ka senisest rohkem tegelema. Muu hulgas on kõne all ka võlgnikuga senisest sagedasem suhtlemine, samuti kaalub riik anda kohtutäiturile õiguse ilma kohtu loata võlgniku valdusi ootamatult läbi otsida, mis parandaks ka niinimetatud peitvara kättesaamise võimalusi.
Praegu eksisteerib Anvelti sõnul olukordi, kus elatisvõlgnik tõendab, et tal ei ole sissetulekut, ent laseb samal ajal oma tuttaval, sõbral või sugulasel enda eest arveid tasuda ehk täidab oma kohustusi varjatult.
"Me võime lastetoetust tõsta ükskõik kui palju, aga kui oma lapsevanem ei täida seda kohustust, siis see laps on niikuinii vaesuses," tõdes Anvelt. Elatisraha sissenõudmise tõhususe osas on tema sõnul Eestil võrreldes teiste Euroopa riikidega käia veel pikk tee.
Anvelti sõnul on kõne all ka erinevate riiklike toetuste, nagu põllumajandustoetuste maksmise sõltuvusse seadmine elatisraha maksmise kohustuse täitmisest, aga ka näiteks autojuhtimise õiguse peatamine, kui elatisraha nõuetekohaselt ei tasuta. "Riik täidab oma kohustusi siis, kui inimene täidab kohustusi oma lapse ees," sõnas Anvelt. "Muidugi nende mõjutusvahendite kasutamine käiks läbi kohtu," kinnitas minister.
Anvelt kinnitas, et kavandatav elatisraha võlglaste karmim kohtlemine on kooskõlas põhiseadusega ega riiva inimese põhiõigusi. "Seda analüüsib justiitsministeerium kogu aeg, see on üks meie põhiülesandeid," kinnitas Anvelt. "Kõigi nende punktide puhul on olemas mõjude analüüs," kinnitas Anvelt.
Ametlikule kooskõlastusringile jõuab eelnõu Anvelti sõnul veel oktoobris, kuid sisulise poole pealt on juba kõigi ministeeriumidega läbi räägitud. Riigikogu arutelu peaks eelnõu läbima veel enne tuleva aasta 1. märtsil toimuvaid valimisi.
