Pensionifond loositakse inimesele, kes peab kogumispensioniga liituma, kuid ei ole esitanud pensionifondi valimise avaldust. Talle loositakse kehtiva korra alusel pensionifond konservatiivse investeerimisstrateegiaga pensionifondide hulgast.
Kuna pensionifond loositakse peamiselt noortele, kellel on ees umbes 40-aastane kogumisperiood, siis pole väikese riski ja tootlusega fond nende jaoks parim valik. Konservatiivsete pensionifondide tootlus on viimasel 10 aastal olnud umbes 3% madalam kui 75% aktsiaosakaaluga fondide tootlus.
Uue korra kohaselt saab loosida üksnes pensionifondi, mille varadest investeeritakse vähemalt 75% aktsiatesse. Loositavate pensionifondide hulka arvatakse kolme kõige madalama jooksva tasu määraga pensionifondid. Kui selliseid pensionifonde on rohkem kui kolm, arvab pensioniregistri pidaja loositavate pensionifondide hulka kõik need pensionifondid. Ühelt pensionifondi valitsejalt saab loosimises osaleda siiski vaid üks pensionifond.
Pensionifondi tasu suurust arvestav lahendus järgib senist riigi poliitikat, kus regulatsioon suunab pensionifonde tasusid vähendama ja mõjub eelduslikult positiivselt konkurentsile pensionifondide tasude üle.
Viimase viie aasta jooksul on igal aastal pensionifond loositud 4500–6500 inimesele. Nendest kaks kolmandikku on vahetanud selle välja suurema aktsiariskiga pensionifondi vastu.
Määrus jõustub 1. mail ja uut loosimise korda hakatakse rakendama 3. juunist.
