20.02.2018 Teisipäev
Töötervishoiu ja -ohutuse seaduse muudatused läbisid esimese lugemise
Riigikogus läbisid esimese lugemise 20. veebruari istungil töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning kollektiivlepingu seaduse muudatused, mille tulemusel ei nõuta muu hulgas enam kergemate tööõnnetuste raporteerimist tööinspektsioonile.
Eelnõu eesmärk on soodustada ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste ennetamist, parandada kehtiva korra õigusselgust ning vähendada tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel.
Muudatusega kaotatakse tööandja kohustus teavitada tööinspektsiooni tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest ja töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning esitada igal aastal töökeskkonnanõukogu tegevuse aastaaruanne.
Lisaks ei pea tööandja tööinspektsioonile raporteerima enam kõiki kergeid tööõnnetusi, vaid juhtumeid, kus tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Edaspidi ei uuri tööinspektsioon tööõnnetusi kriminaalmenetluse läbiviimise ajal, et vältida tööõnnetuste uurimisel paralleelset menetlust.
Uue korra järgi antakse töötajale ja tööandjale võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb sätestada konkreetsed töötaja ja tööandja tegevused, mida käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele.
Praegu peab tööandja saatma tervise kontrolli iga töötaja esimesel tööleasumise kuul. Praktikas on selgunud, et tööandjad ei võta tervisekontrolli saatmisel aluseks töökeskkonna riskianalüüsi ja ohutegurite mõju töötajale. Seetõttu läbivad töötajad tervisekontrolli ühetaoliselt, hoolimata neile reaalselt mõjuvate riskide suurusest.
Seaduse muutmisega on plaanis siduda töötaja tervisekontrolli vajadus senisest selgemalt töökeskkonna riskidega. Töötaja tuleb suunata tervisekontrolli lähtuvalt töös esinevatest ohtudest. Edaspidi võib tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli pikema tähtaja jooksul, mis tähendab, et tervisekontroll viiakse läbi katseaja jooksul, mitte enam tööle asumise esimesel kuul.
Tööandjal on edaspidi senisest rohkem võimalusi otsustada töötajate juhendamise viisi ja läbiviijate üle, näiteks muudetakse töötajate juhendamine ja väljaõpe ning esmaabi ettevõtte vajadustest lähtuvaks.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2019. Riigikogu otsustas teisipäevasel istungil esimese lugemise lõpetada ja määrata muudatuste tähtajaks 6. märts.
