Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Raigo Uukkivi sõnul kaasneb uue seadusega hulgaliselt võimalusi riigihangete kiiremaks, paindlikumaks ja paremaks korraldamiseks. „Arvestades hangete osatähtsust kogu majanduses, on hea meel tõdeda, et astume selles valdkonnas suure sammu edasi ning loodan, et hankijad ja pakkujad hakkavad õige pea uusi võimalusi kasutama,“ ütles asekantsler Uukkivi.
Olulise muudatusena annab uus seadus hankijale võimaluse kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise tingimustele vastamist esmajoones pakkujate endi kinnituste abil ning nõuda lisadokumentide esitamist üksnes edukalt pakkujalt. Kuivõrd ka eduka pakkuja kontroll toimub peamiselt elektrooniliste andmebaaside alusel, väheneb nii hankijate töö- kui ka ettevõtjate halduskoormus.
Seadus laiendab hankija võimalusi kõrvaldada riigihankest ebaausaid ettevõtjaid, sh lisandub hankijate poolt kaua oodatud võimalus kõrvaldada riigihankest ettevõtja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepinguid. Paralleelselt kõrvaldamise aluste lisandumisega võetakse kasutusele heastamise instrument, st ettevõtjale antakse võimalus tõendada hankijale, et ta on rakendanud meetmeid, mis on piisavad tõendamaks tema usaldusväärsust, olenemata kõrvaldamise aluse olemasolust.
Lisandub uus hankemenetluse liik − innovatsioonipartnerlus, mida hankija saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö väljaarendamiseks ja soetamiseks.
Seadusega luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele 2018. aasta sügiseks. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega. Infotehnoloogilised võimalused nõuete täitmiseks pakub riigihangete register, mille uuendamiseks on rahandusministeerium algatanud uue arendusprojekti, eesmärgiga toetada nii hankijaid kui pakkujaid täielikule e-riigihangetele üleminekul. „Soovime tagada, et nii riigisiseste kui rahvusvaheliste hangete korraldus oleks sujuv ning parimate tehniliste võimalustega. Võimalikult töökindla ja kasutajasõbraliku registri loomiseks kaasame arendusprotsessi pidevalt ka pakkujate ja hankijate esindajad, et täielikult e-hangetele üleminek oleks võimalikult mugav,“ ütles riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane.
Teenuste- ja ehitustööde kontsessioonide andmise regulatsioon ühtlustub ja muutub paindlikumaks.
Lisaks eelnevalt nimetatule muudetakse seadusega veel riigihangete piirmäärasid, lihtsustatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele riigihangetele juurdepääsu ning oluliselt paindlikumaks muutuvad hankelepingu muutmise võimalused. Ajakohastatakse väärtuspõhise hankimise regulatsiooni ning vähendatakse hankijate aruandluskohustust.
Uus riigihangete seadus jõustub 1. septembril 2017, välja arvatud mõned sätted, mis jõustuvad hiljem. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda riigikogu kodulehel.
