Eelnõu seob üldohtlikumad väärteokoosseisud süüdlase sissetulekuga sarnaselt rahalise kriminaalkaristusega. Nendeks koosseisudeks on juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine; joobes juhtimine inimese poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,5-1,49 mg; alkoholi- või narkojoobes liiklusõnnetuses osalemine; kiiruse ületamine rohkem kui 41 km/h; kohustusliku peatamise märguande tahtlik eiramine (sh maastikusõiduki juhi poolt) ning liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisus oleva inimese abita jätmine.

Eelnõu kohaselt ei ole enam väärteona karistatav elamu või korteri tulekahjusignalisatsioonianduriga varustamata jätmine, piletita sõit õhusõidukis ja taksosõidu eest tasumata jätmine. Lisaks võrdsustatakse rahatrahv piletita sõidu eest mere- ja siseveetranspordi liinilaeval rahatrahviga piletita sõidu eest bussis, trammis, trollis või rongis. Kuna tegemist on vähese ohtlikkusega väärteoga, saab selle eest tulevikus rakendada fikseeritud suuruses mõjutustrahvi.

Seni kehtib Eestis fikseeritud suurusel põhinev rahatrahvisüsteem, mis tähendab, et sarnastel asjaoludel teo toime pannud inimesi karistatakse samasuguses suuruses rahatrahviga. Eelnõuga sätestatakse sissetulekupõhine rahatrahv raskemate liiklusrikkumiste eest, kuid seadusandja võib tulevikus otsustada sissetulekupõhise rahatrahvi kasuks ka teistes valdkondades, kus trahviühikutel põhinev karistus võib osutuda ebapiisavaks, näiteks finantsvaldkond.
 
Lisaks näeb eelnõu ette, et kiirmenetluses kohaldatavat rahatrahvi vähendatakse kolmandiku võrra. Kiirmenetluse kohaldamise eeldus on see, et inimene loobub vabatahtlikult võimalusest esitada vastulause ja tasub rahatrahvi 15 päeva jooksul. Nõudes aga üldmenetlust, käivitab maksetähtaja väärteomenetluse otsuse koostamine ja see toimub alles 30 päeva pärast väärteoprotokolli koostamist. Selleks et motiveerida inimesi kasutama kiirmenetlust, näeb eelnõu ette, et riik vähendab kiirmenetluses kohaldatavat rahatrahvi kolmandiku võrra. Sarnast lahendust kasutatakse ka kriminaalasjade lühimenetluse korral.
 
Eelnõu kohaselt on liiklusrikkujaid võimalik karistada tingimisi juhtimisõiguse äravõtmisega. Tingimisi karistuse puhul määratakse inimesele üheaastane katseaeg, mille jooksul on tal võimalus oma käitumist parandada ja asuda seadusekuulekale teele. Kui ta paneb katseajal siiski toime uue samalaadse väärteo, pööratakse tema varasem karistus täitmisele ja sellele lisandub uue teo eest mõistetud karistus.
 
Eelnõuga pikendatakse rahatrahvi tasumise tähtaega ja soodustatakse selle tasumist ositi. Eelnõuga pikendatakse trahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani ning soositakse senisest enam rahatrahvi tasumist ositi.
 
Valitsuskabinetis arutatud ettepaneku osas, mis võimaldaks vähem ohtlike väärtegude eest kohaldada fikseeritud suuruses mõjutustrahvi, valmistas kokkuleppe kohaselt eelnõu ette siseministeerium.